Möödunud aasta lõpul Saksamaa kaitseministeeriumi väljakuulutatud reform kaotab tänavu juulis kohustusliku sõjaväeteenistuse. See noormeeste kõrvu paitav uudis teeb paljud sotsiaalasutused ja looduskaitseühingud paraku murelikuks.
Kommentaar: Saksamaa reformib sõjaväeteenistust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kolisin kolm aastat tagasi Saksamaale Ahrensburgi, et veeta aasta Euroopa vabatahtliku teenistuse looduskaitseorganisatsioonis Jordsand, tutvusin teiste kõrval noormeestega, kes olid tulnud sinna tsiviilteenistusse.
Kui meid, tüdrukuid, pandi loodusmaja koristama, infoplakateid lõikuma ja kleepima ning muud nipet-näpet tegema, siis need, lühendatult civi’deks kutsutud saksa poisid saadeti iga ilmaga õue loomade eest hoolitsema, puid kärpima või muule raskele tööle.
Pärast nelja kuud sisseelamisaega lähetati mind mitmesse loodusparki, kus nägin tegutsemas uusi noormehi. Paarile neist oleks, tõsi küll, kulunud ära tõeline sõjavägi, sest aasta otsa päev läbi üksikul poolsaarel arvutimänge mängida polnud ei intelligentne ega ühingule kasu toov tegevus. Enamasti kohtasin siiski pühendunud noori, kes hea meelega linde loendasid, ekskursioone korraldasid ja vajaduse korral kas või kraavi kaevasid.
Tol ajal tundus, et Eesti peaks Saksamaast õppust võttes pakkuma sõjaväe kõrval ka tsiviilteenistust. Saksamaalgi maksti neile poistele sealses mõistes pigem taskuraha (300—400 eurot), ent samas olid nad vanadekodudes või haiglates väga tähtsad abilised. Tsiviilteenistuses oli korraga umbes 90 000, 2002. aastal isegi 136 000 noormeest.
Saksa valitsus on küll teatanud plaanist luua 35 000 vabatahtlikule mõeldud 12-kuuline teenistus, mis täidaks tsiviilteenistusest jäänud lüngad ja läheks aastas maksma umbes 350 miljonit eurot, kuid pole sugugi kindel, et noormehed tahavad selle väikse raha eest teha haiglates rasket sanitaritööd.
Teenindussektori ametiühing Verdi pooldab tsiviilteenistuse kaotamist, sest sel juhul tuleb sotsiaalasutustel palgata täiskohaga töötajad ja anda töötutele rohkem võimalusi. Ometi on raske öelda, kas pigem annetustest elavad looduskaitseorganisatsioonid lisatöötajate palkamiseks raha leiaksid.
«Der Spiegel» mainib, et kui tsiviilteenistus kümne aasta eest loodi, kestis see 13 kuud, 2004. aastal vähenes aeg üheksale kuule ja möödunud aasta aprillis jäid pakutud 111 000 kohast 38 000 täitmata. Ühtlasi läks nimetatud kulukas projekt valitsusele mullu maksma 631 miljonit eurot, millest 85 protsenti kulus civi’de tasule (10 eurot päevas), majutusele ja toitlustusele.
Saksamaal on veel teinegi vabatahtlik teenistus: noored saavad anda aasta jooksul oma panuse sotsiaal- või loodusvaldkonda. Selle võimaluse valinuid oli eespool nimetatud Jordsandi ühingus päris palju.
Kuni 27-aastastele mõeldud programmist võttis 2009. aastal osa 37 000 sakslast ja selle populaarsus järjest suureneb. Kasvu takistab ainult pakutavate kohtade vähesus. Asutustele ja ühingutele on see kallim, sest neil tuleb tasuda noorte majutuse, toitlustuse ja töörõivaste eest ning maksta igaühele umbes 150 eurot taskuraha kuus.
Berliini Caritas St Elisabethi puuetega inimeste hooldekodu direktriss Daniela Weisser-Brunschen ütleb, et kui seitsme tsiviilteenistuses oleva noormehe ametiaeg lõpeb, on nendeta väga raske hakkama saada. Ta ei usu, et sotsiaalaasta noori tuleks piisavalt peale ja seni civi’dele makstud 150 euro asemel peab Caritas arvestama kuus umbes 500 euroga.