Sõitjate arv kahaneb ja bussiliiklus muutub lähemail aastail

FOTO: Sakala

Viljandimaal on käigus poolsada bussiliini. Neist ükski ei tule toime toetuseta. Viljandi maavalitsus hindab olukorra üsna heaks, aga plaanib lähematel aastatel liine tõhusamaks muuta.

Maakonna 50 bussiliinist seitse sõidavad Viljandis. Maavalitsuse andmetel on kümne aastaga jäänud maaliinidele alles vaid kolmandik sõitjatest ja linnaliinidele pooled. 

Ometi võib Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase sõnul ümbritsevate maakondadega võrreldes siinsete näitajatega rahule jääda. «Inimesed võiksid alati rohkem bussiga sõita, aga üldjoontes ei saa nuriseda,» leidis ta.

Kase sõnul näitavad andmed ka seda, et näiteks 2002. aastal teenindas maakonda umbes sama palju bussiliine kui nüüd ning läbitud kilomeetrite arvgi on jäänud peaaegu samaks. Sõitjate arvu vähenemine peegeldab tema hinnangul rahvaarvu kahanemist ning seda, et inimesed eelistavad ühissõidukitele mugavat autot.

Pool riigilt, üsna palju sõitjatelt

Bussifirmale on inimeste vedamine äri. Ometi ei tule ükski maakonna 50 bussiliinist enda majandamisega vaid piletitulu arvelt toime. Veebruarikuu näitajate põhjal ületas 22 bussiliini piletitulu 1000 eurot, nendest omakorda vaid kaks liini tõid omanikule sisse enam kui 5000 eurot piletitulu. Need olid Viljandi linnaliinid number 6 ja 10. 11 bussiliini piletitulu jäi alla saja euro kuus. Neist vähem kui kümme eurot tõid sisse bussiliinid number 22 ja 56.

Liinide käigushoidmiseks maksavad igakuist toetust linnad ja vallad. Selle osa, mis liini tõhusast majandamisest veel puudu jääb, katab riik dotatsiooniga. Viljandimaal on see 56 protsenti ja Kase hinnangul on see naabermaakondadega võrreldes hea näitaja. Riigile tõi Viljandimaa bussiliinide doteerimine mullu kaasa peaaegu 1,4 miljoni eurose väljamineku.

Kase hinnangul dotatsioon tänavu kasvab, aga kui palju, ei julgenud ta prognoosida. Ebatõhusaks muutub bussiliinide majandamine tema sõnul siis, kui dotatsiooni osa paisub 70 protsendini.

Kase arvates on maakondlik avalik liinivedu regionaalpoliitika hea näide. «See, et meil sõidavad bussid iga päev, näitab, et Eesti riik toimib ja hoolib transpordist,» sõnas ta ja lisas, et maakond üksi ei suudaks samasugust transpordivõrku tagada.

Bussifirma saab niisiis raha riigilt, aga ka sõitjatelt. Piletitulu moodustab bussifirma sissetulekust umbes 37 protsenti. Ülejäänud seitse protsenti katavad toetustega need linnad ja vallad, kelle elanikke bussifirmad teenindavad.

Tühisõidud ja hilised väljumised

Ometi ei või olemasolevaga rahule jääda. Kaupo Kase tunnistas, et Viljandi ühistranspordivõrk vajab pidevat korrastamist. Selleks vaadatakse lähiajal kaine pilguga üle linnaliinibusside väljumisajad ja -sagedus. 

Korrastamist alustatakse nädalavahetustel sõitvatest bussidest.

«Nädalavahetusel sõidab Viljandis bussiga vähe inimesi. Laupäeval ja pühapäeval näiteks pärast kella kolme on sõitjaid väga vähe,» tähendas Kase. Tema sõnul tahetakse tühisõite tegevate busside arvu vähendada juba käesoleva aasta lõpuks. Veel pole otsustatud, kas muudatused hõlmavad vaid teatud liine või kõiki.

Maaliinidele ei tohiks Kase sõnul lähitulevik suuri muudatusi tuua. Üks asi vajab siiski läbimõtlemist.

«Praegune liinivõrk on üles ehitatud nii, et inimesed jõuavad Viljandisse tööle kella kaheksaks, tootmisettevõtetes algavad vahetused aga enne kella seitset,» rääkis ta.

Viljandimaa bussiliiklus on jagatud kolme piirkonda. Viljandi lähiliinidel ja Põhja-Viljandimaal teenindab sõitjaid aktsiaselts Atko ning Lõuna-Viljandimaal osaühing Automen. Mõlema ettevõtte lepingud lõpevad poolteise aasta pärast. Kase avaldas lootust, et bussiajad saab varasemaks muuta juba varem ning 2018. aasta juunis ootavale liiniveo hankele minnakse vastu uute aegadega.

Tagasi üles
Back