/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2008/10/03/79313t1hbb06.jpg)
Täna tähistatakse enamikus Eesti koolides õpetajate päeva. Traditsiooniliselt on tegu meelelahutusliku ettevõtmisega, millel vanemad õpilased kehastuvad pedagoogideks ning proovivad selle ameti ilu ja võlu omal nahal järele.
Juhtkiri: Rohkelt tähelepanu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi õppetöö on ehk tavapärasest lõdvem, võib seda pidada siiski kooliaasta üheks tähtsamaks päevaks. Et raamatutarkused poistele ja tüdrukutele paremini pähe jääksid, on tähtis luua õppeasutuses sõbralik õhkkond ning püüda süvendada täiskasvanute ja laste teineteisemõistmist. Sellele annab lustakas õpetajate päev kindlasti palju juurde. Lisaks on kõik õpetajad väärt seda, et nende tegevust vähemalt kord aastas eriliselt esile tõstetaks ning tublimatele tunnustust jagataks.
Õpetajate rolli tähtsustamise vajadusest räägitakse ikka ja jälle, eriti pidupäevadel ja valimiste ajal. Sageli tavatsetakse nuriseda riigi üle, kes oma haridussüsteemi ja seal töötavatesse inimestesse piisavalt ei investeeri. Selline kriitika on mitmel puhul õigustatud, kuid üldjoontes on Eesti hariduselu viimastel aastatel õiges suunas arenenud.
Ilmselt oleks poliitikutel üsna keeruline kõnealust valdkonda eirata, sest enamik inimesi sõltumata nende vanusest või positsioonist on vähemal või rohkemal määral hariduse andmisega seotud. Kõik, mis meie koolides juhtub, jõuab tuhandetesse kodudesse ning sealt pole ükskõikseid hinnanguid oodata.
Olukorda, kus kõik oleks rahul, ei saa demokraatlikus riigis tekkida. Seega on väga hea, kui õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad annavad ajakirjanduse ja teiste suhtluskanalite kaudu märku hädadest, mis neile koolielus silma jäävad. Üksnes pideva diskussiooni toel on võimalik vältida stagneerumist ja hoida Eesti haridus ülejäänud maailma mastaabis heal tasemel.