/nginx/o/2011/01/27/505835t1h6d70.jpg)
Viljandimaa omavalitsuste liidu eestvõttel läbisid kaheksateist maakonna õppeasutust ühise sisehindamiskoolituse, mis aitas neil analüüsida oma tugevaid ja nõrku külgi.
Koolitus aitas teha sisehindamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus muutis sisehindamise alates 2006. aasta septembrist õppeasutustes kohustuslikuks. Iga kool ja lasteaed peab koostama aruande kolme õppeaasta jooksul vähemalt ühe korra.
Paraku on kõnealuse dokumendi kokkupanek olnud paljudele asutustele üsna vaevaline.
«Osa koole on sisehindamise isekeskis valmis teinud, aga leidub ka neid, kes on suutnud oma meeskonnale koolituse tellida,» kõneles Viljandimaa omavalitsuste liidu (VOL) projektijuht Grete Sepp. «Üldiselt nägime, et õppeasutused sisehindamist väga innukalt ei teinud, sest neil nappis teadmisi ja vahendeid.»
Liidu tegevjuht Reevo Maidla lisas, et VOL-i ülesanne on korraldada omavalitsusi ühendavat tegevust ning sestap otsustasid sealsed inimesed õppeasutustele abikäe ulatada.
Nad koostasid projekti «Sisehindamise koolitus Viljandimaa koolides», mis sai riigikantselei kaudu Euroopa sotsiaalfondist 19 959 eurot (312 290 krooni) toetust. 3522 eurot (55 110 krooni) tasusid omavalitsused ise.
Kaasati ka õppeasutuste omanikke
Võimalus ülalmainitud projektis kaasa lüüa anti kõigile Viljandimaa õppeasutustele. Et nii mõnelgi oli sisehindamine juba tehtud, järgis kutset 18 asutust — kolm gümnaasiumi, kuus põhikooli, neli lasteaeda-algkooli, neli lasteaeda ja üks kutsekool.
«Kahel meeskonnal olid küll samuti raportid valmis, aga nad tahtsid ikkagi õppusel osaleda, sest seal käsitletud teemad tulevad kasuks ka kooli igapäevaelus,» kõneles Grete Sepp.
Projekti käigus sai teadmisi 60 inimest. Peale õppeasutuste võtsid sellest osa omavalitsuste esindajad.
Sepp lisas, et esialgu ei kavatsenud VOL lasteaedu kaasata, kuid andis siiski ka neile võimaluse.
«Eriti agaralt võtsidki koolitusest osa lasteaiad ja lasteaiad-algkoolid, sest nemad peavad sisehindamiseks kõige rohkem vaeva nägema,» nentis projektijuht. «Väikestes asutustes tuleb ju raporti koostamisega tegelda kogu kollektiivil.»
Aruanne koostati kodutööna
Koolitus algas möödunud aasta augustis ja lõppes tänavu jaanuari algul. Õpiti Tartu ülikooli haridus- ja sotsiaalteaduskonna täienduskoolituskeskuse töötajate käe all.
Kõne alla tulid sisehindamise meetodid, eestvedamine ja juhtimine, huvigruppidega tehtav koostöö, ressursside juhtimine ning õppe- ja kasvatusprotsess.
«Kõik need teemad on võetud riigi määrusega sätestatud sisehindamise korrast,» selgitas Grete Sepp. «Õppuste kõrval tegid osalejad kodutööd. Seadsime eesmärgi, et koolituse lõppedes oleks neil sisehindamine tehtud ja raport valmis.»
Reevo Maidla lisas, et iga kool sai töösse kaasata nõuniku, kes aitas neil teemasid analüüsida ja juhtis tähelepanu vajalikele asjadele. Aruannetele lisati lõpuks ka nõuniku hinnang.
«Sisehindamise eesmärk ei ole luua koolide pingerida, vaid anda õppeasutustele võimalus oma tegevust analüüsida ja hinnata,» seletas ta. «Loodetavasti saavutavad nad selle tulemusena ühtlasema ja kõrgema taseme.»
Teistele eeskujuks
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna nõunik Maie Kitsing nimetas VOL-i projekti tänuväärseks algatuseks. Ta kinnitas, et ükski teine maakond ei ole korraldanud koolitust, millesse oleksid kaasatud nii õppeasutuste kui omavalitsuste esindajad.
«Kui üks omavalitsusliit kannab hoolt, et koolide juhtimise tase tõuseks ning õpetamise ja kasvatamise kvaliteet paraneks, on see teistele maakondadele väärt eeskuju,» lausus ta.
Kitsing pidas tähtsaks, et niisugusel koolitusel osaleksid ka omavalitsuste esindajad. «Et sisehindamise aruanne läheb lõpuks õppeasutuse omanikule kooskõlastada, peab too mõistma, mis dokumendiga on tegu ja miks seda vaja on,» selgitas ta.
Juba paar aastat on riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus pakkunud samasugust juhendust koolieelsetele lasteasutustele ja üldhariduskoolidele. Seegi saab toetust Euroopa sotsiaalfondist ja kannab nimetust «Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutuste sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi arendamise kaudu» (ÕKVA).
«Arvan, et Viljandi inimesed said sellest projektist mõtteid ka oma koolituse jaoks,» oletas haridusministeeriumi nõunik.
Maie Kitsingu ütlemist mööda on sisehindamine väga tugevasti seotud õppeasutuste arengu plaanimisega. Seda võibki nimetada arengukava kokkuvõtteks, kus hinnatakse, kas plaanitu on ellu viidud, ja analüüsitakse puudujääke.
Kuigi aruanne on tähtis eelkõige õppeasutusele, tuleb see saata ka ministeeriumi. «Meie eesmärk on otsida aruannetest häid kogemusi ning jagada neid teistelegi,» kõneles Kitsing. Ta lisas, et märtsis korraldab ministeerium selleks neljas Eesti linnas juhtimise meistriklassi.
«Kõnealusest rühmast on eriti kiidetud Viljandi maagümnaasiumi, kes teeb oma arengut kavandades ja plaani ellu viies sisukat tööd,» lausus nõunik.
Teisalt saab ministeerium raportitest infot selle kohta, millega koolides ja lasteaedades toime ei tulda ning mis seal raskusi tekitab. Selle teabe edastavad ametnikud koolitusasutustele.
Osalejad jäid rahule
Viljandi maagümnaasiumi direktor Aavo Soopa kinnitas, et nende meeskond jäi koolitusega rahule.
«Meil olid sisehindamise kohta teadmised olemas, sest olime selle korra juba teinud, aga nüüd saime aruannet koostades järgida koolitajate õpetusi,» selgitas ta. Direktor pidas tähtsaks ka tõika, et koolil oli võimalik soodsalt kasutada nõuniku abi.
Vambola lasteaia juhataja Merila Pihlap oli samuti korraldajatele õppuse eest tänulik. «Oma maja koolitusrahast poleks ma kindlasti saanud lubada osalema kogu meeskonda,» rääkis ta. «Nüüd oli meilt kohal neli inimest ning meil tekkisid ühtmoodi mõtted ja arusaamad.»
Vambola lasteaed koostas sisehindamise aruande esimest korda. Tänu koolituse ajal tehtud kodutööle on juhataja selle juba ministeeriumile saatnud.
«VOL toetas nimetatud projektiga oma koole ja lasteaedu kõvasti,» kinnitas Pihlap.
OSALEJAD
Sisehindamise koolitusel osales 18 õppeasutust
• Kitzbergi gümnaasium
• Tarvastu gümnaasium
• Viljandi maagümnaasium
• Suislepa lasteaed-algkool
• Puiatu lasteaed-algkool
• Pärsti lasteaed-algkool
• Ramsi lasteaed-algkool
• Kärstna kool
• Paistu kool
• Mõisaküla kool
• Kolga-Jaani põhikool
• Leie põhikool
• Kildu põhikool
• Tarvastu lasteaed Naeruvõrud
• Mõisaküla lasteaed
• Heimtali lasteaed
• Vambola lasteaed
• Viljandi ühendatud kutsekeskkool
Allikas: Grete Sepp