Mullu ilmus Baturinilt Loomingus murdekeelne luuletsükkel «Silmä pilk», äsja uus lühiromaan «Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse». Teoksil on veel ka Aleksandr Bloki luule tõlked ja filmistsenaarium 2002. aasta romaanivõistluse võitnud «Kentauri» põhjal.
Neisse hargnevatesse loomeradadesse ongi kätketud see, mida Baturin ise nimetab Avarilmaks. Baturini kirjutatule on omane leppimatus ettekujutusega siinse keele, kirjanduse ja mõttelaadi väiksusest, argisusest, haardeahtusest. Tema keeles segunevad murde- ja uudissõnad globaalpoeetilise haritusega. Ta ei pelga suuri sõnu ega suurtähti, ja ometi on ta teoste mõistmisel vähemalt sama kaaluga vaikuste ja pauside tajumine. Baturini romaanide tegevuspaigad on ta enda nähtud taigad ja kõrbed, stepid ja ookeanid – kogu inimvaimule hoomatav aegruum ja alati ka see hoomamatu, mille poole inimene püüdleb või peaks püüdlema.
