Mustad augud, tulistavad tuvid ja kehakeel ehk Nädal aega neljal rattal

Maja Klaipe˚da vanalinnas. Nagu «Hansu ja Grete» muinasjutus. Foto: Üllar Priks / Sakala

​Suvised väljasõidud perega pole mingi raketiteadus. Lemmerannas kehasid pruuniks praadimas või Saaremaal suitsulesta söömas on käinud vast igaüks. Et piirid on lahti, julgetakse üha enam ka kaugemaid tiire ette võtta. Olgu alljärgnev reisikiri kinnituseks, et tasub proovida küll.

Ei, me oleme perega ennegi reisinud. Ükskord käisime suisa Hiiumaal, telgiga ja puha. Aga et nüüd sedasi välismaale ja terveks nädalaks... Tule taevas appi! Ehkki nõukaaja lapsele on Balti riigid olnud nagu üks suur kodumaa. Ja Poolaski olid ju omad tankistid koeraga ees. 

Nali naljaks, aga Prikside majapidamises valitseb väljasõidueelsel õhtul paras kaos. Pereema tuiskab riidekuhjadega mööda elamist ja allakirjutanu üritab autost midagi kosmoselaeva sarnast ehitada. Laadijad, GPS-seadmed, külmik õlle jaoks, mida roolikeeraja nagunii nautida ei saa, playlist’id jaburate meeleolu tõstvate vokaal-instrumentaalpaladega... Ühel hetkel valitseb täiesti reaalne oht, et me ise seljakoti mõõtu tranduleti sisse ei mahugi.