Alpakad on Pärdi talu suurim tõmbenumber

Vastemõisa lähistel Kobruvere külas asuva Pärdi talu uhkuseks on kolm alpakat, angoora küülikud ja minikanad.

Pärdi on arhailine talu, mille imposantne ait pärineb tõenäoliselt XIX sajandist, elumaja on sajandivanune. Nagu näha, passivad eksootilised loomad ajaloolise koduga suurepäraselt.

Hiljuti peetud avatud talude päeval olid suurimaks tõmbenumbriks alpakad, keda algupäraselt võib kohata 3000–5000 meetri kõrgusel Lõuna-Ameerika mäestikes. Ühtlasi demonstreeris talu perenaine Andra Lauk, kuidas nende villa kraasitakse ja kedratakse.

Lambavillast soojem

«Alpaka vill on seitse korda soojem kui lambavill, see on allergiavaba, tugev ja luksusliku kiuga, imab väga hästi vett ja on ülipehme. Olen kuulnud, et kõige parema kvaliteediga villa saab kastraatidelt,» selgitab Andra Lauk. Pärdi talu peretütrel Triinul olid talvel Lapimaal käies ema kootud alpakavillast kinnastes käed kenasti soojas. 

«Kõik tuleb teha käsitsi, sest Eestis pole vabrikut, mis alpakavilla kvaliteetselt ketraks, seega  on omahind tahes-tahtmata kallis,» sõnab perenaine. 

Alpakad on Andra Laugu sõnutsi ääretult nunnud, ta armus neisse kohe, kui loomi Pärnumaal ühel koolitusel nägi. Nüüd on Pärdi talus kaks emalooma, kuue- ja seitsmeaastane Dancer ja Elsa ning väike kahekuune Alice. Alpakapoeg võib tissi otsas püsida aastaseks saamiseni, aga imetavate emaloomade villa kvaliteet langeb. 

«Alice kipub tädi Elsat kiusama, see vahel sülitab karistuseks tema pihta. Kui alpakadele, kes on kameliidid, miski ei meeldi, lajatavad nad ka inimeste pihta süljeplärakaid, seejuures on nad väga täpsed,» jutustab perenaine naerdes. Üks nende loomakeste lemmiktegevus on muu hulgas tolmus püherdamine, see kergitab maast taeva poole suuri tolmupilvi.

Alpakade lemmiktoit on perenaise sõnutsi porgandilõigud, terve porgand ei mahu nende söögitorust alla. Talvel saavad nad Andra Laugu jutu järgi joogiks sooja, suvel aga külma vett. Ehkki alpakade kodumaal Peruus Andide mäestikus on taimestik kidur, sisaldab sealne napp rohelus rohkem mineraalaineid kui meie karjamaade rohi. Seega tuleb Eestis neile mineraalaineid juurde anda. Nad elavad 15–25-aastaseks ning karjatada võib neid ka koos teiste loomade, näiteks lammastega. Alpakad teevad üpris kummalist ümisevat häält ning neid kasutatakse ka rahustavate teraapialoomadena.

Talv on liiga karm

Suvel saavad loomakesed kenasti hakkama aiaga ümbritsetud karjamaal, kus on lahtine varjualune. Pügamata villaga oleks neil kuumadel päevadel isegi liiga soe. Perenaisele räägitud müügijutu kohaselt peaksid nad end oma sooja kasukaga ka talvel õues hästi tundma, aga Andra Lauk märkas mullu, et päris nii see ei ole.

Peruus on öösiti paarkümmend külmapügalat, päeval samapalju sooja, aga meil valitses jaanuaris pidevalt 30 miinuskraadi ümber, see oli loomadele liiast ning pererahvas lasi nad lauta sooja. Aasta tagasi võetud loomade pidamine on olnud raske seepärast, et nad on olnud tõbisevõitu. Elsat on tulnud palju tohterdada, kehva tervise tõttu katkes ka tema tiinus. 

Lasteaias töötav Andra Lauk ütles, et alpakade ja angoora küülikuteni jõudis ta sel moel, et tahtis lemmikuteks nunnusid loomi. Tulu saab ta nende villast kedratavat lõnga ja sellest tehtud tooteid müües. Kõigele lisaks on naine ise kirglik käsitööhuviline.  

Pärdi talus elab ka puhevil kukeke, kes ühtevalu kireb ja oma kanu taga otsib. «Meil on viimase aasta jooksul rebane mitu korda külas käinud ning palju minikanu minema viinud. Seadsime üles võrkpüünise, aga sealtki puges ta öösel välja, sest üks sein oli kehvemast võrgust ja ta näris sellest läbi. Viiest kukest jäi alles vaid üks, kõige arem, kes oskas end reinuvaderi eest peita. Varem ta teiste kukkede hulgas löögile ei pääsenud, aga nüüd on tegija, kolm kana on tal ju ikka veel alles. Kes tasa sõuab, kaugele jõuab,» pajatab Andra Lauk.

Lisaks on talus neli suurt ja viis väikest angoora küülikut. Suur isajänes on helehall, vaid pea on must. Kuna ta oli noores põlves must, siis sai ta Türgi armastusseriaali kuulsa sultani järgi nimeks Mustafa, lihtsamalt öeldes Mustu. «Ta on nii lahe hüppav tuust,» kommenteerib perenaine. 

Samasugune karvakera on emajänes Sassu. «Kui me ta kaks aastat tagasi ostsime, siis öeldi, et on isane. Panime nimeks Aleksander ehk Sassu, aga ootamatult hakkas see isajänes peagi poegima, üllatus ja rõõm olid suured.»

ALPAKAD

Alpaka on Lõuna-Ameerika kaamellaste nelja sugukonna kõige arvukam liik. Alpakavill on siidi ja kašmiiri kõrval üks hinnatumaid kiude maailmas.

• Tänapäeval leiab alpakasid Ecuadoris, Peruus, Boliivias ja Tšiili mägedes.

• Vabaduses elavad alpakad püütakse pügamiseks kinni iga kahe aasta tagant. Farmiloomi võidakse pügada kaks korda aastas.

• Sajandeid on nad olnud Peruu pühad loomad ning nende villa võisid vanal ajal kanda vaid kuningad. Peruu valitsus on võtnud alpakad kaitse alla: seadus ei luba neid liha saamiseks tappa.

• Alpakavilla on musta, valget, hallikat ja pruunikat. Peruus on määratletud üle 52 tooni, aga tavaliselt kasutatakse looduslikku tooni.

Allikas: Sakala