Mündiringlus muutub kirjumaks

Eilne kiiruuring näitas, et Männimäe Selveri kassadesse oli eelmise päeva õhtuks kogunenud lisaks Eesti omadele kaheksa riigi rahvuslike külgedega euromünte. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nääriööst saadik on Eestis ringlusse pääsenud aina enam eriilmelisi euromünte, mis pakuvad põnevust numismaatikahuvilistele ja nõuavad tähelepanu argiostlejailt.

Männimäe Selveri administraator Tiina Leitmaa oli võtnud eile hommikul kokku eelmisel päeval kassades ringelnud eri riikide kujundusega metallraha. Selgus, et üleeile õhtuks oli Eesti enda rahvusküljega müntide kõrval Selveri kassadesse jäänud üle 40 selliseid, mis kandsid teiste maade sümboleid.

Neid üksipulgi uurides tõdesime, et enim oli poodi kogunenud Soome, Hispaania ja Saksamaa päritolu raha. Esindatud olid veel Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Holland ja Austria — seega kahekümnest riigist kaheksa ehk koos Eestiga üheksa.

Harjumise asi

«Juba esimesel jaanuaril jõudsid kassadesse esimesed «võõrad» mündid,» lausus Leitmaa. «Millal nende osa märgatavalt kasvama hakkas, ei oska ma paraku öelda, sest seda meil keegi ei jälginud. Aasta esimesel päeval maksti Selveris muide ka esimeste 500-eurostega.»

Tiina Leitmaa ütles, et on peenraha huviga vaadanud. «Eesti kujundusega müntide kõrval meeldivad mulle veel Slovakkia, Sloveenia ja Monaco omad.»

Ta lisas, et kahjuks hakkab uus raha juba kuluma, alles äsja säravaina käibele jõudnud Eesti tähistusega müntidest on osa juba määrdunud ja tuhmivõitu.

Iga päev Selveri kassas ostjatega suhtlev Reet Andres rääkis, et kõige keerulisem oli uue rahaga arveldada paar esimest nädalat, mil selle kõrval tuli toimetada ka kroonidega.

«Nüüd olen juba hakanud euromüntidega harjuma,» lausus ta. «Ma ei pea neil enam esikülge keerama, vaid saan ka tagumise järgi aru, millise väärtusega need on.»
Andres märkis, et pisemate müntidega on siiski üsna tülikas arveldada — 1- ja 2-sendised võiksid tema arvates käibelt sootuks kaduda.

Teenindaja lisas, et inimestel, kes sularahaga kuigi sageli ei arvelda, võtab harjumine rohkem aega, sestap uurivad kliendid münte hoolega. Nii mõnigi annab kassapidaja juures tunnetele vaba voli: ühed kurdavad, et neil on Eesti enda rahast kahju, teised lausa pahandavad selle kadumise pärast, aga mõni on eurot ka kiitnud.

Karksi-Nuia tee ääres asuva Metsarõõmu toidutare kokk ja teenindaja Anne Sepik ütles, et on küll hakanud uue rahaga harjuma, kuid müntide tundmaõppimine võtab veel aega.
«Keeran mündil alati ette numbripoole, sest muidu ei saa vääringust aru,» nentis ta.

Soome igal pool

Anne Sepik rääkis, et metallraha erinevaid tagakülgi on päris huvitav vaadata. «Alles paar päeva tagasi jäi mulle silma üks ilus münt — eriline, teistsugune. Mis riigi oma see oli, ei tea ma öelda, sest ei ole nii suur huviline, et neid kõiki tunneksin.»

Eilseks oli Metsarõõmu kassasse kogunenud üheksa riigi rahvusküljega euromünte, arvestamata Eesti enda omi. Suvalises järjekorras nimetatuna olid esindatud Holland, Portugal, Saksamaa, Soome, Belgia, Hispaania, Kreeka, Itaalia ja Austria.

Huvitav leid oli 2001. aastal vermitud ja tugevasti kulunud Belgia sümbolitega kümnesendine. Olgu öeldud, et euro pangatähed ja mündid võeti Euroopas kasutusele 2002. aasta algul.

Samuti Karksi-Nuia tee ääres oleva Loodi poe kassa sisaldas eile hommikul kaheksa võõra riigi rahvusküljega münte. Nimekiri tuli peaaegu samasugune kui Metsarõõmus, puudu olid vaid Austria ja Kreeka ning nende asemel figureeris Prantsusmaa.

Loodi poe müüja Katrin Serwinski tunnistas, et uus raha pole talle veel harjumuspäraseks saanud ning temagi keerab müntidel ette numbrikülje, veendumaks nende vääringus.

«Vanemad inimesed uurivad peenraha kauem ja neile tagasi andes loen mündid ükshaaval ette,» lisas ta.

Viljandis Kivi tänavas asuva beebikaupade poe juhataja Piret Rahnel tõdes, et temal on olnud aega uue rahaga harjuda, sest kaupluse eripära tõttu käib kliente vähe ning päevas tehakse vaid kümmekond ostu.

Eile oli tema kassas enamik münte Eesti kujutisega, võõrastest olid esindatud vaid Soome nelja ja Hispaania ühe metallrahaga.

«Mind mündid ei huvita ja pean esiküljelt vaatama, missuguse väärtusega need on,» lisas ta.

«Sakala» kuulutuste vastuvõtu kassa mündikogu sarnanes eile keskpäeval Selveri ja Loodi kaupluse ning Metsarõõmu toidutare omaga.

Eesti kujutisega metallraha kõrval oli seal Soome, Hispaania, Itaalia, Hollandi, Iirimaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Austria rahvusilmega münte.

OMA KÜLG

Oma rahvusliku küljega euromündid on 20 riigil.

• Need maad on Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Monaco, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Vatikan.
• Lisaks tavapärastele rahvusküljega müntidele on välja antud ka erikujundusliku tagumise küljega kaheeuroseid ehk mälestusmünte ja teistsuguse kujundusega meenemünte.
• Eesti keeles saab euromüntide kohta infot veebilehel http://www.ecb.europa.eu/euro/coins/common/html/index.et.html
Allikas: Euroopa Keskpank