Ukraina odavtööjõud pääseb Poola koridori kaudu vabalt Eestisse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ukrainlastele, kes 26. juulil Koidu talu põllul töötasid, peaks ilma vahendajata maksma 1320 eurot brutopalka. Poola vahendusfirmat kasutades kaob see nõue aga ära.
Ukrainlastele, kes 26. juulil Koidu talu põllul töötasid, peaks ilma vahendajata maksma 1320 eurot brutopalka. Poola vahendusfirmat kasutades kaob see nõue aga ära. Foto: Elmo Riig

Teisipäeva lõuna paiku veab traktor Abja vallas asuva Koidu talu põllul edasi katusega lavatsit, mida kasutatakse kurkide korjamiseks. Sellise lihttöö eest ei maksaks Eestis ilmselt keegi 1320 eurot kuus, aga just nii palju peaksid teenima lavatsil köögivilju noppivad ukrainlased – vähemalt kui nad töötaksid siin välismaalaste seaduse alusel.

Eestis on Eesti töötukassa teenuste osakonna peaspetsialisti Karin Hage sõnul isikutel, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi konföderatsiooni kodanikud, õigus töötada lühiajalise registreerimise või tähtajalise elamisloa alusel, mis on väljastatud töötamiseks. Neile inimestele tuleb maksta ka vähemalt 1,24-kordne Eesti keskmine palk, et kaitsta Eesti tööturgu odava tööjõu sissevoolu eest – siit tulebki seaduses nõutav 1320,6 euro suurune brutopalk.

Ent sellest tingimusest pääseb üsna kergesti mööda ja kolmandate riikide lihttööjõud jõuab Eestisse. Nimelt on Poolasse väljastpoolt Euroopa Liitu pärit tööjõu sissetoomine palju lihtsam. Lühiajaliseks tööks on vaja ettevõttel esitada dokument, mis kinnitab, et nad palkavad töötaja. Töötajal on Poola välisministeeriumi kodulehe põhjal vaja küll Schengeni viisat, et ta saaks Schengeni tsoonis töötada, kuid eraldi tööluba esimeseks kolmeks kuuks ei ole vaja.

Kehva majanduse mõju

Kohe Poola piiri taga asub 42 miljoni elanikuga Ukraina, kus ÜRO arenguprogrammi andmetel elab rohkem kui 24 protsenti inimestest allpool vaesuspiiri ja keskmine brotupalk on Ukraina statistikaameti andmetel 183 eurot. Võrdluseks on kütuseliitri hind Ukrainas umbes 70–80 eurosenti. Seega pole midagi imestada, et vähemalt 80 protsenti Poolas registreeritud välismaalt tulnud töötajatest on ukrainlased, nagu kirjutas eelmise aasta lõpus Poola teadusakadeemia dotsent Joanna Fomina Kesk- ja Ida-Euroopat kajastavas ajakirjas New Eastern Europe. 

Ukrainlased, kes Koidu talus töötavad, rääkisid 18. juulil, et nad tuli siia, sest Ukrainas ei ole tööd. Noormehed on väidetavalt Kesk-Ukrainast pärit, kus küll sõda ei ole, aga majanduslik seis on terves riigis väga kehv. Tööd on raske leida ja ka palgad on madalad. Ukraina grivna kurss on nii dollari kui euro suhtes alates 2014. aastast kiiresti langenud ja üks töötajatest laususki, et neile on juba see suur boonus, kui palk on makstud eurodes. 

Poola vahendusfirmad

Ukrainlased võivad kolm kuud Poolas legaalselt töötada, kui saavad enne tööle asumist tööandjalt kinnitatud dokumendi, et too neid palgata soovib. Luba ei pea Fomina artikli põhjal taotlema ka võõrkeelte õpetajad, Poola kõrgkooli lõpetanud ja seal õppivad inimesed või Poola esivanematega inimesed, kes saavad taotleda niinimetatud Poola kaardi. 

Ent Poolaski, kus majandus küll mühinal kasvab, on tööpuudus üle kümne protsendi ja kõigile võõrsilt tulnutele seal teenistust ei jagu. Seepärast on mitu Poola ettevõtet keskendunud töötajate mujale Euroopasse vahendamisele.

Politsei- ja piirivalveameti migratsioonijärelevalveinspektori sõnul on skeem lihtne: juriidiliselt võttes pole ukrainlased tööl üheski Eesti ettevõttes, vaid Poola firmas, kes osutab Eestis teenust. Seega ei käi ka ukrainlased otseselt välismaalaste seaduse paragrahvi 178 alla, mis nõuab 1,24-kordse Eesti keskmise palga maksmist. Eesti firma maksab vahendustasu Poolale ning juriidiliselt on kõik korrektne. Riigi loodud seadus, mis nõuab ühe keskmise eestlase mõistes kõrget palka, et lihttöölisi sisse ei toodaks, sellisel juhul ei toimi.

Seda, millise vahendusfirma kaudu neli ukrainlast Koidu tallu jõudsid, Sakalal tuvastada ei õnnestnud. Talu perenaine Tuuli Vaarak ei nõustunud küsimusele vastama ning tööliste nimetatud firmat avaliku internetiotsinguga ei leia. Ka kolmest Poola tööjõudu vahendavast ettevõttest, Work Service, OTTO Work Force ja Poland Workforce, öeldi Sakalale, et nemad sellise nimega konkurenti ei tea. Eestisse nimetatud firmad tööjõudu ei vahenda, kuid ukrainlasi on nende pakutava tööjõu hulgas küll.

Töötasu on teadmata

Seda, kui palju ukrainlased Eestis teenivad, nad avaldama ei nõustunud. 18. juulil Penuja külamajas Sakalaga kohtudes rääkisid nad vaid, et Poolas olevat töötasu olnud 2 eurot tunnis, kuid ei täpsustanud, kas bruto või neto. Eestis on alamtunnipalk tänavu 2,54 eurot. Toona kinnitasid ukrainlased, et Eestis nad veel ei tööta, sest ootavad Poolast dokumente ja sisustavad aega kalapüügi ja jalgpallimänguga.

27. juulil Koidu talu lepinguid kontrollinud politsei- ja piirivalveametist kinnitati Sakalale, et juriidiliselt on kõik korrektne ja midagi ebaseaduslikku sellises tehingus pole. Ka maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe ütles, et välismaalase lühiajalisel töötamisel ei pruugi Eestis tekkida maksukohustus, samamoodi võib ka Eesti ettevõte saata oma töötajad lühiajaliselt teise riiki ja seal riigis ei teki maksukohustust, maksustamine sõltub riikide vahel sõlmitud lepingutest.

Koidu talu perenaine Tuuli Vaarak palus saata küsimused meilile, kuid ei vastanud neile lehe trükkimineku ajaks ega vastanud ka telefonile.

POOLA REEGLID

Eestlastel ja teistel Euroopa Liidu riikide kodanikel ei ole Poolas töötamiseks vaja luba, kuid tuleb taotleda alalise residentsuse luba, kui kodanik viibib riigis üle kolme kuu.

• Valgevene, Venemaa, Ukraina, Moldova, Georgia ja Armeenia kodanikud saavad töötada Poolas tööloata kuni kolm kuud, kui ettevõte, kuhu nad tööle lähevad, esitab Poolale deklaratsiooni. Deklaratsioon on lihtne dokument, mis kinnitab ettevõtte soovi töötaja palgata.

• Pärast kolme kuud peab ettevõte töötaja nimel esitama tööloa taotluse. Siiski tuleb nende riikide elanikel taotleda Schengeni viisa või pikaajaline viisa vastavalt sellele, kas kodanik soovib töötada 90 päeva või kauem. 

Allikad: Careers in Poland, VFS Global 

ARVAMUS

Peep Peterson
Peep Peterson Foto: Mihkel Maripuu

PEEP PETERSON,
ametiühingute keskliidu esimees

Esialgsel vaatlusel ei vasta antud skeem Eesti seaduste mõttele, aga me analüüsime veel asja formaaljuriidilist külge. Kahtleme selle seaduslikkuses. Vajadusel tuleb seaduse mõtte jõustamiseks seda pisut muuta. 

Foto: Sakala
Tagasi üles