Vargused ja rüüstamine on ajanud aiapidajad meeleheitele

Viiratsi aiapidajad on meeleheitel ja nördinud, et võõrad inimesed peremehetsevad nende aiamaadel, käivad seal lõhkumas ja isegi roojamas. Evi Palm (pildil) on oma peenralapil peale sattunud võõrale, kes endale rahumeeli marju noppis.

FOTO: Elmo Riig

Viiratsi aiamaapidajate nördimus pikanäpumeeste tegude pärast on kasvanud lausa ahastuseks. Nimelt on jultunud tegelased teinud puhta töö lillepeenardes, üles katkunud maasikataimi ja isegi roojanud kasvuhoonesse.

«Kunagi juhtus mul nii, et hommikul paluti nelja sibulat ja järgmisel päeval oli pool peenart läinud,» meenutas aiamaapidaja Aleksei Semjonov, kes on Viiratsis kakskümmend aastat tegutsenud. «Teed tööd ja selja taga võetakse kõik üles,» kurtis ta ebaõiglust.

Evi Palm, kes keskpäeva paiku oma aiamaal parasjagu marju korjas, meenutas ühe varga jultumust.«Ükskord tulin taas marju korjama, kui järsku nägin, et üks võõras inimene on mul siin. Ütlesin, et siit te küll marju ei korja. Ta kõndis edasi ja jätkas teises nurgas marjakorjamist.» Temagi rääkis, et kevadel tehti peenar mugulsibulatest lagedaks. «Ainult augud olid järel.»

Palm viitab kõrvalolevale aiamaale, kus juunis võttis keegi kahelt peenralt kaasa kõik maasikataimed. Aianaaber Sirje Lutschan kutsus kordasaadetud kuriteo pärast kohale politsei. «Nad tegid pilti ja lugesid augud kokku, ma ise ei olnud võimeline lugema. Ahastus tekkis, ei tahtnud tööd seal edasi tehagi.» Sel suvel on Lutschanil üles võetud nii maasikataimi kui tulbisibulaid ning varastatud tööriistu.

Evi Palm ja Sirje Lutschan rääkisid ka õõvastavast vaatepildist, mis pärast üht järjekordset vargusretke avanes:  keegi oli kasvuhoonesse roojanud.

Kahtlused on tärganud

Õigel ajal ei ole keegi vargusele peale sattunud, küll aga on põllupidajatel kahtlustusi, kes aiamaadel käivad. Evi Palm ütles, et lähedal asuvas mahajäetud majas elab mitu kodutut, ja tema arvates on võimalik, et nemad võivadki vargil käia. 

Sirje Lutschan rääkis, et sel päeval, kui tema peenar tühjaks tehti, nägid aiapidajad kaht naisterahvast, kel olid kotid mõlemas käes. Saanud aru, et neid märgati, kiirendasid võõrad naised sammu ja jooksid tumedasse autosse, mis minema kihutas. 

Auto kohta ei oska pealtnägijad öelda muud, kui et see oli tume. Tumedat autot on aiamaade vahel liikumas nähtud hiljemgi, kuid võimalust kellegi poole näpuga näidata ei ole olnud.

Peenralappide omanikud peavad küll valvet, et pikanäpumehi teolt tabada, kuid hilistel tundidel ei istu enam keegi aiamaal ja seetõttu avastatakse lage plats tihtipeale alles hommikul.

Evi Palm ütles, et liiguvad jutud ka alaealiste laamendamise kohta ümberkaudsetel maadel. Seda kuuldust kinnitas ka Aleksei Semjonov. Sirje Lutschani sõnul on aiamaade lähedal kasvavate kirsipuude juures käidud lõhkumas ja marju pildumas. «Siinkohal võiksid küll vanemad lastega rääkida ja hoida silm peal sellel, millega nad väljas tegelevad,» tõdes ta.

Punaseid sõstraid korjanud Ljubov Kask ütles, et mõni aeg tagasi oli Viiratsi kortermajade juures tema juurde tulnud napsine mees, kes küsis, ega proua herneid taha osta. «Neidsamu herneid, mis ta ise varastanud oli,» lausus Kask.

Elektrikarjust ei pane

Viljandi politseijaoskonna piirkonnavanem Meelis Lill kinnitas, et Sirje Lutschan andis vargusjuhtumist politseile teada, kuid pikemat menetlust ei soovinud. Lille sõnul on kadunud tööriistade leidmine lihtsam. «Tihti on nii, et mõne aja pärast leitakse mõni koht, kus neid ladustatakse,» selgitas ta.

Selleks et aiamaadelt taimi üles ei kistaks, soovitas Lill paigutada maa ümber kõrgemad piirded, mis võivad inimestes rohkem kartust äratada. «Ega elektrikarjust siiski maa ümber ju pane,» tõdes Lill.

Tagasi üles