Ukraina odavtööjõud pääseb Poola koridori kaudu vabalt Eestisse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ukrainlastele, kes 26. juulil Koidu talu põllul töötasid, peaks ilma vahendajata maksma 1320 eurot brutopalka. Poola vahendusfirmat kasutades kaob see nõue aga ära.
Ukrainlastele, kes 26. juulil Koidu talu põllul töötasid, peaks ilma vahendajata maksma 1320 eurot brutopalka. Poola vahendusfirmat kasutades kaob see nõue aga ära. Foto: Elmo Riig

Teisipäeva lõuna paiku veab traktor Abja vallas asuva Koidu talu põllul edasi katusega lavatsit, mida kasutatakse kurkide korjamiseks. Sellise lihttöö eest ei maksaks Eestis ilmselt keegi 1320 eurot kuus, aga just nii palju peaksid teenima lavatsil köögivilju noppivad ukrainlased – vähemalt kui nad töötaksid siin välismaalaste seaduse alusel.

Eestis on Eesti töötukassa teenuste osakonna peaspetsialisti Karin Hage sõnul isikutel, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi konföderatsiooni kodanikud, õigus töötada lühiajalise registreerimise või tähtajalise elamisloa alusel, mis on väljastatud töötamiseks. Neile inimestele tuleb maksta ka vähemalt 1,24-kordne Eesti keskmine palk, et kaitsta Eesti tööturgu odava tööjõu sissevoolu eest – siit tulebki seaduses nõutav 1320,6 euro suurune brutopalk.

Ent sellest tingimusest pääseb üsna kergesti mööda ja kolmandate riikide lihttööjõud jõuab Eestisse. Nimelt on Poolasse väljastpoolt Euroopa Liitu pärit tööjõu sissetoomine palju lihtsam. Lühiajaliseks tööks on vaja ettevõttel esitada dokument, mis kinnitab, et nad palkavad töötaja. Töötajal on Poola välisministeeriumi kodulehe põhjal vaja küll Schengeni viisat, et ta saaks Schengeni tsoonis töötada, kuid eraldi tööluba esimeseks kolmeks kuuks ei ole vaja.

Tagasi üles