Eestis on Eesti töötukassa teenuste osakonna peaspetsialisti Karin Hage sõnul isikutel, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi konföderatsiooni kodanikud, õigus töötada lühiajalise registreerimise või tähtajalise elamisloa alusel, mis on väljastatud töötamiseks. Neile inimestele tuleb maksta ka vähemalt 1,24-kordne Eesti keskmine palk, et kaitsta Eesti tööturgu odava tööjõu sissevoolu eest – siit tulebki seaduses nõutav 1320,6 euro suurune brutopalk.
Ent sellest tingimusest pääseb üsna kergesti mööda ja kolmandate riikide lihttööjõud jõuab Eestisse. Nimelt on Poolasse väljastpoolt Euroopa Liitu pärit tööjõu sissetoomine palju lihtsam. Lühiajaliseks tööks on vaja ettevõttel esitada dokument, mis kinnitab, et nad palkavad töötaja. Töötajal on Poola välisministeeriumi kodulehe põhjal vaja küll Schengeni viisat, et ta saaks Schengeni tsoonis töötada, kuid eraldi tööluba esimeseks kolmeks kuuks ei ole vaja.