Põltsamaast võib saada Viljandi maakonna osa

Foto: Sakala

Osa Kõo vallavolikogu liikmetest tahab ühineda Põltsamaa linna ja valla ning veel kahe Jõgevamaa omavalitsusega, kuid seda tingimusel, et tekkivast haldusüksusest saab Viljandi maakonna osa. Kusjuures nood ei tõrjugi niisugust mõtet.

Põltsamaa linna ja valla ning Puurmani ja Pajusi valla lisandumine kasvataks Viljandimaa elanike arvu veidi vähem kui 48 000 pealt enam kui 10 500 inimese võrra ehk 59 000 ligi. Sealjuures saaks peaaegu 4200 elanikuga Põltsamaa linnast maakonna suuruselt teine asula. Mitu asjaosalist – seal hulgas rahandusministeerium, kelle tööülesannete hulka haldusreformi läbiviimine kuulub – märgivad, et ajalooliselt ongi Põltsamaa vana Viljandimaa osa.

Koos veidi enam kui 1000 elanikuga Kõo vallaga ületaks moodustuv omavalitsus 11 000 elaniku piiri ehk saaks suurema ühinemistoetuse kui väiksemad uued vallad.

Miks nad nõus on?

Pooleteise tuhande elanikuga Puurmani vallavanem Margus Möldri võttis olukorra lühidalt kokku nii: Jõgeva maakonna haldusreformijärgsed väljavaated on kesised, seega pole Viljandimaa koosseisu liikumine neile sugugi vastuvõetamatu. Tema sõnul on neli omavalitsust seni selles osas vägagi üksmeelsed olnud. Küll aga rõhutasid nii Möldri kui enam-vähem Karksi valla suuruse Põltsamaa valla juht Toivo Tõnson, et valla niinimetatud teise tasandi regionaalne tõmbekeskus võiks olla Tartu ja mitte näiteks suvepealinn.

«Siit Pärnusse uhada on ikka tunduvalt keerulisem kui Tartusse minna,» tõdes Tõnson. Tema kinnitusel oodatakse kõokatelt põhimõtteliselt seda, et kui valitsuse kavandatav Eesti regioonidesse jagamise idee hakkab konkreetsemat kuju võtma, ütlevad ka nemad, et tahavad regioonikeskuseks Tartut.

«Ma olen väga pettunud selles, et Eesti riik ei ole välja öelnud, mis saab maakondadest. Kas neile jääb mingi funktsioon või saavad neist pruuni taustaga sildid, nagu on saanud omaaegsetest kihelkondadest,» rääkis Toivo Tõnson. Ta lisas, et neile on jäänud mulje, et Jõgevamaad kui maakonda senisel kujul enam alles ei jää, kuid üksnes tunne see ongi, sest tulevik on riigi tasandil hägune.

Miks jah?

Sakala kirjutas läinud aasta lõpus, et kuna ühinemisläbirääkimiste algatamise ettepanekuid tehes maakonna piirilt tagasi ei kohkuta, võib Viljandimaa tipus asuv ning Jõgeva- ja Järvamaaga piirnev Kõo vald vaadata lausa kolme maakonna poole. Mullu detsembris kuulas Türi vald maad ning Viljandi maakonnas veeretati ühe suure omavalitsuse loomise mõtet, kuid konkreetseid ettepanekuid oli tolleks ajaks laekunud üks ja see oli tulnud Jõgevamaalt. Kampa kutsuti ka Kolga-Jaani valda, kuid praeguseks on see omavalitsus pakkumisele ära öelnud.

Kõo vallas on lauale jäänud kaks liitumisvarianti. Maakonnapiire mööda kulgeva suure Viljandi valla ideest ei saanud asja, kuid selle asemel on võimalus moodustada ühine vald naabritega Põhja-Viljandimaalt, kus suurim ühineja oleks Suure-Jaani.

«Mina tahaksin vana Viljandimaa uuesti üles ehitada ning võtta Põltsamaa ja selle ümbruse Viljandi maakonna koosseisu,» vastas kahe maakonna piiri lähedal asuva Pilistvere kirikuõpetaja ja Kõo vallavolikogu liige Hermann Kalmus küsimusele, kumba ideed tema eelistab. Tema sõnul mõtleb Pilistvere kant selles osas ühtemoodi, sest Põltsamaa linn on nende suurim tõmbekeskus.

Kalmus tõdes, et algul, kui räägiti suure Viljandimaa omavalitsuse loomisest, tundus ka see tee ahvatlev. Seevastu Põhja-Viljandimaa vald selle kavandatavas koosseisus oleks volikogu liikme hinnangul üsna nõrk ja ebaloomulik. Kalmuse hinnangul on vähemalt Pilistvere kandi inimeste jaoks kolm peamist tõmbekeskust Põltsamaa, Viljandi ja seejärel Tartu.

Hermann Kalmus toonitas, et Kõo on idapoolsete naaber­omavalitsustega suheldes algusest peale sõnaselgelt välja öelnud, et ei tule Viljandimaa koosseisust ära. Ta rõhutas, et sellest nõudest tema ja tema mõttekaaslased ei tagane.

Miks ei?

Viimase teadmise kohaselt on Kõo vallavolikogu valikuvariantide ees enam-vähem võrdselt kaheks jagunenud. Väljaspool volikogu on Põhja-Viljandimaa suuna tugev toetaja peaaegu kogu taasiseseisvumisaja jooksul Kõo valda juhtinud vallavanem Tarmo Riisk. Põltsamaal sündinud ja üles kasvanud vallavolikogu esimees Avo Põder möönis, et pärast suure Viljandimaa valla äralangemist ei tundunud Põhja-Viljandimaa perspektiiv talle kõige ahvatlevam, kuid mida rohkem on ta selle üle mõelnud, seda mõistlikum niisugune variant tundub.

Otsese ütlemisega Riisk ei salanud, et häid valikuid Kõol haldusreformiga seoses ei ole.

«Ääremaaks jääme me niikuinii,» märkis ta, kuid avaldas veendumust, et Põhja-Viljandimaa valla koosseisus jääks Kõo rahva hääl paremini kostma. Piltlikult öeldes leiavadki nii-öelda Suure-Jaani suuna pooldajad, et lähtuma ei peaks mitte sellest, kus inimesed poes käivad, vaid esikohale tuleks seada küsimus, millises omavalitsuses on tingimused kohaliku piirkonna edasisele arengule soodsamad. Riisk ja temaga ühtemoodi mõtlevad inimesed on veendunud, et Viljandimaa naabritega seljad kokku lüües on väljavaated märksa paremad. Vallavanemaga võrreldes olukorda diplomaatilisemalt suhtuv Avo Põder nentis, et kuna Põltsamaa linn on üsna suur, on võimu ja raha koondumise oht selle võrra suurem.

Liiatigi ei usu Tarmo Riisk, et Põltsamaa ja selle lähiümbrus kõigele vaatamata Viljandimaa osaks saab. Vähemalt kohe pärast haldusreformi mitte. Ta viitas haldusreformi seadusele, mille kohaselt otsustab valla või linna maakondliku kuuluvuse valitsus. Viimasena nimetatu suhtes puudub Kõo vallavanemal haldusreformiga seoses kindlustunne ehk teisisõnu kardab ta, et Kõo maandub koos teistega Jõgeva maakonnas hoolimata sellest, mis omavahel kokku lepitakse.

«Mina arvan, et Jõgevamaa alla minek oleks ajalooline lollus,» lausus Riisk.

Küsimus, kumb ühinemissuund valida, kavatsetakse esitada augustikuu vallavolikogu istungil.

Mida ütleb riik?

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Armo Vask kinnitas Sakalale, et riigi vaatenurgast pole praeguste linnade ja valdade nii-öelda vanasse maakonda jäämine mingil moel eelistatum ning omavalitsustele on öeldud, et maakonna piiridest ei pea kinni hoidma. Ta lisas, et ministeerium on soovitanud lähtuda sellest, kus on välja kujunenud keskused ja kus selle tagamaad, millised on inimeste toimepiirkonnad ja kuidas nad liiguvad. Neidsamu tegureid võtab valitsus ka ühe või teise omavalitsuse maakondliku kuuluvuse osas otsuseid langetades arvesse.

Küsimusele, kas teoorias võiks tulla kõne alla see, et suurem osa ühineda soovijaid liigub teise maakonda, vastas Vask jaatavalt. Ta lisas, et praegu, mil ühinemisläbirääkimised on alles pooleli, ei saa mitte keegi veel kinnitada, milline hakkab Eesti kaart järgmise aasta sügisest välja nägema.

Seda, et Põltsamaa liikumine Jõgevamaa liialt ära tükeldaks, ministeerium pressiesindaja suu läbi ei näe.

«Põltsamaa piirkonna võimalik üleminek ei «haki» Jõgeva maakonda, vaid lihtsalt teeb selle väiksemaks,» sedastas Armo Vask ja viitas asjaolule, et ennesõjaaegses Eestis oligi Põltsamaa Viljandi maakonnas.

Juhul kui Põltsamaa piirkond ei muutu, on Vase sõnul üsnagi tõenäoline, et Eestis tervikuna mõni selline liikumine siiski tehakse. Nii lubab arvata pilt, mis vaatab vastu ühinemisläbirääkimiste kaardilt.

«Mingil määral kaasneks sellega kindlasti muutusi, mis on suuresti tehnilised,» analüüsis ministeeriumi esindaja. «Näiteks muutuvad vastavas osas maakonnaplaneeringute piirid, üle tuleb vaadata maakondlikud arengukavad üleminevate omavalitsuste territooriumile jäävate objektide osas, otsustada tulevane kuuluvus piirkondlikesse organisatsioonidesse ja nii edasi. Aga see kõik ei tohiks olla midagi ülemäära keerulist.»