Robotikoodeks – kas mitte liiga vara?

Priit Neilinn Foto: Erakogu

KUI MA MÕNI AEG tagasi Daily Expressi sirvides komistasin artiklile, mis rääkis sellest, et Euroopa Liidus on asutud kirja panema seaduskoodeksit robotite tarvis, siis see algul lihtsalt vihastas mind. Mõtlesin: «No pagan võtku! Meil on siin tuhat pakilist probleemi, nagu sisseränne, terrorism, kliimamuutused ja tont teab mis kõik veel. Kas tõesti on siis nüüd see kõige õigem aeg tegelda niisuguse esmapilgul kaugesse tulevikku kuuluva projektiga?»

Lühidalt võiks artikli sisu edasi anda nii, et Euroopa Liit on võtnud endale eesmärgi luua robotite tarvis samasugune seadusandlus, nagu kehtib inimolendite puhul. See peaks tarkade euroametnike arvates eelkõige vältima olukorda, et robotid võtavad üle suure hulga töid, mida seni on peetud vaid inimesele jõukohaseks, ning põhjustavad tohutu tööpuuduse.

Kuid on veel teisigi hirme. Juba oma 70 aastat tagasi soovitas kuulus ulmekirjanik Isaac Asimov hakata mõtlema sellele, kuidas vältida robotite täiustumisega seotud ohte, sest inimmõistusele lähedase intelligentsiga masinad võivad asjad siin maailmas pea peale keerata ja asuda inimkonda välja tõrjuma.

Toona oli see lihtsalt tuleviku must stsenaarium. Nüüd on Brüsseli ametnikud asunud tõepoolest asjaga tegelema, sest lavale on ilmumas täiesti uut tüüpi tehnikaime, mida võiksime tinglikult nimetada elektrooniliseks kodanikuks.

MILLEST ON SIIS põhjustatud see kiirustamine?

Asi on lihtsalt selles, et mitu maailma nimekat teadlast ja visionääri, nagu füüsik Stephen Hawking, Microsofti looja Bill Gates ja SpaceX asutaja Elon Musk, on hoiatanud: juba mõne lähema kümnendi jooksul võivad robotid inimesest nii-öelda üle kasvada ning hakata omama eneseteadvust. Ja nende meeste juttu tuleb ilmselt tõsiselt võtta.

Kuulus arvutiteadlane Joseph Weizenbaum pakkus juba 1976. aastal välja tegevusalad, mida ei tohiks robotitele usaldada, sest neil puudub empaatiavõime. Nimetan mõned neist: tugitöötaja, põetaja, haiglaõde, sõdur, kohtunik ja politseinik. Tema hoiatust ei ole paraku tõsiselt võetud: maailma superjõud on asunud looma sõdurroboteid, millel on teatud iseotsustamisvõime.

On ju päris hirmutav perspektiiv, et sinu elu üle otsustab mingi masin. Muide, niisuguse relvastuse vastu on teiste seas sõna võtnud ka üks Skype’i loojaid Jaan Tallinn.

Asja juures on veel üks hirmutav arenguvõimalus, mis ei kuulu samuti võimatute hulka. Nimelt võivad isemõtlevad robotid hakata mingil hetkel uusi omasuguseid tootma. Sellisel juhul oleme toimuva üle lõplikult kontrolli kaotanud.

KUID AITAB NÜÜD hirmutamisest. Vaatame praegust olukorda.

Laias laastus on robotite tootmine viimaste aegade jooksul kasvanud umbes 17 protsenti aastas. Tootjate hulgas on esirinnas Lõuna-Korea, Jaapan ja Saksamaa. Seadusandlusega on praeguseks jõutud niikaugele, et tootjalt nõutakse teatud kindlustust, mis peaks justkui tagama masina ohutuse.

Kahtlen väga, kas niisugusel formaalsel paberil on üldse mingit mõtet. Ahnuse ja progressi (ka negatiivse) jõud on ilmselt palju suurem.

Niisiis pean lõpetuseks tunnistama, et minu esialgne pahameel Daily Expressis ilmunud loo peale oli enneaegne. Euroametnikel on tõsi taga ja on ka, mida karta. Seaduskava mustand olevat juba valmis.