Maakonnas oli mullu vähem tulekahjusid

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti kommunikatsiooniosakonna pressiesindaja Marek Kiige sõnul tuleb suurte loomadega seotud väljakutseid üsna sageli.
Päästeameti kommunikatsiooniosakonna pressiesindaja Marek Kiige sõnul tuleb suurte loomadega seotud väljakutseid üsna sageli. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eelmisel aastal kutsuti päästjaid Viljandimaal appi 235 tulekahjule, nii vähe pole selle sajandi algul veel põlenguid olnud.

Võrreldes aasta varasemaga jäi tuleõnnetusi mullu 46 juhtumi jagu vähemaks, teatas Lõuna-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhtivspetsialist Marek Kiik.

Tulekahjudes hukkus mullu kolm inimest ehk üks inimene rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal oli ühe hukkunuga tuleõnnetuse põhjuseks hooletus suitsetamisel, teisel juhul süttis tuli elektriseadme rikkest, kolmanda õnnetuse põhjus jäi selgusetuks.

«Eestis tervikuna sai 49 protsenti hukkunuga lõppenud tulekahjudest alguse hooletust suitsetamisest. Teisel kohal traagiliste tulekahjude põhjusena oli hooletus lahtise tulega,» sõnas Kiik.

Viljandimaal viisid 35 väljasõitu päästjaid eluhoonete tulekahjule, muud hooned põlesid 39 korral ja 45 korral käidi kustutamas kulupõlengut.

Päästekeskuse menetlusinspektorid selgitasid, et 38 hoonetulekahju Viljandimaal olid põhjustatud hooletusest kas lahtise tulega ümberkäimisel, suitsetamisel, töödel või kütmisel.

Liiklusõnnetuste tagajärgi likvideerima kutsuti päästetöötajaid 46 korral, 47 väljasõitu oli loodusjõust põhjustatud õnnetuste pärast ning kümme veekogul juhtunud õnnetuste tõttu.

«Tulekahjude üldarvu vähenemine lubab arvata, et ennetustöö on tõhus ja tule­ohutuse teadlikkus inimeste hulgas paraneb,» märkis Kiik. «Oma roll on suitsuanduri laialdases kasutamises, mis annab õnnetusest varakult teada ja tagab piisava ajavaru, et põleng juba varajases staadiumis kustutada või päästa elu.»

Positiivset tooni selles suhtes annavad päästjate suhteliselt sagedased väljasõidud autonoomse suitsuanduri helisignaali peale, mida on kuulnud tähelepanelik naaber. Suurem osa sellistest väljakutsetest on siiski seotud toidukõrbemisega, aga ära on hoitud ka raskemaid õnnetusi.

«Ennetajad tänavad Viljandimaa koole ning teisi laste- ja noorteasutusi, kes ennetustööprojektides kaasa löövad,» lisas Kiik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles