Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/11/05/4662431t1h548a.jpg)
Tudengi akadeemilise lõputöö puhul ei ole omavalitsusega koostöö tegemine otseselt vajalik. Juhendaja Irina Raud on Viljandi linnaga vägagi kursis. Töös on käsitletud linnaplaneerijate ja -teoreetikute seisukohti ning see tegeleb Eesti linnade viimaste aastate trendikaima liikumise, keskuste korrastamisega. Läbiva joonena näib püsivat idee, mida Viljandi on viimase 15–20 aasta jooksul üritanud mitmel korral teostada: autovaba jalakäijate tänava või piirkonna loomime.
Linnakeskuste korrastamist veab ka Eesti arhitektide liit «Eesti Vabariik 100» projektiga «Hea avalik ruum», mille tulemusena loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada Eesti 15 tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad. Eesmärk on kujundada väikelinnade keskused kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks, anda liikumiseelis jalakäijale, hoogustada kesklinnas väikeettevõtlust ning vältida linna laialivalgumist.