Kommentaar. Peaarhitekt: tegelikkus on koolitööst erinev

Olav Remmelkoor Foto: Elmo Riig

Tudengi akadeemilise lõputöö puhul ei ole omavalitsusega koostöö tegemine otseselt vajalik. Juhendaja Irina Raud on Viljandi linnaga vägagi kursis. Töös on käsitletud linnaplaneerijate ja -teoreetikute seisukohti ning see tegeleb Eesti linnade viimaste aastate trendikaima liikumise, keskuste korrastamisega. Läbiva joonena näib püsivat idee, mida Viljandi on viimase 15–20 aasta jooksul üritanud mitmel korral teostada: autovaba jalakäijate tänava või piirkonna loomime. 

Linnakeskuste korrastamist veab ka Eesti arhitektide liit «Eesti Vabariik 100» projektiga «Hea avalik ruum», mille tulemusena loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada Eesti 15 tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad. Eesmärk on kujundada väikelinnade keskused kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks, anda liikumiseelis jalakäijale, hoogustada kesklinnas väikeettevõtlust ning vältida linna laialivalgumist.

Viljandi on 2016. aastal samadest ideedest kantuna osalenud «Eesti Vabariik 100» arhitektuuriprogrammis ja tellinud kesklinna tänavate avaliku ruumi projekte. Jalakäijate aladeks on alaliselt või teatud nädalapäevadel kujunemas Vabaduse plats ja Tartu tänav. Muudel kesklinna tänavatel on suund vähendada autodele mõeldud ruumi ning suurendada jalgratturite ja jalakäijate oma.