Kolm ei ole kohtu seadus – kogenud kurjategija pääses aasta jooksul kolmel korral vanglast

Eelmise aasta mai algul süüdati Võhmas auto. Tuld võttis ka selle kõrvale pargitud masin. Tänavu veebruaris mõisteti selle teo toime pannud ning koos kolme kaaslasega Põhja-Viljandimaal vargil käinud Janek Tamm kohtus süüdi. Varsti astub Tamm uuesti kohtukulli pilgu ette. Teiste seas teeb seda samas kaasuses ka Alvar Valdre, kes oli üks neist, kes koos Janek Tammega veebruaris varguste eest karistada sai. Vahepeal on Valdrele aga veel üks kriminaalkaristus määratud. Foto: Marko Saarm

Iga kolmas tosinast mehest, kellest Sakala seoses Põhja-Viljandimaal toime pandud paljude kriminaalkuritegudega aprillis kirjutas, on ka viimase paari kuu jooksul kohtu huviorbiidis tiirelnud. Kaks neist on vahepeal uuesti karistada saanud, kuid mitmendat korda reaalsest vangistusest pääsenud. Augustis astuvad nad järgmiste süüdistustega taas kohtukulli ette.

2. aprilli Sakalas ilmunud artikkel «Tingimisi karistamatus ja üldkasutu töö rikuvad kohalikku elu» rääkis sellest, et Kõo valla ja Võhma linna elanikud on nende omavalitsuste juhtide kinnitusel aastaid kestnud pidevatest sissemurdmistest ja muust sellisest väsinud ega mõista, miks korduvalt kriminaalkorras karistatud mehi trellide taha ei saadeta. Kõo vallavanema Tarmo Riiski sõnul oli sealne kogukond saanud hiljuti külma duši, kui mitmele eelmist tingimisi vangistust veel mitte ära kandnud mehele määrati kokkuleppemenetlusega paljude varguste eest ühiskondlikult kasuliku töö tegemine. Inimestes oli vallavanema juttu mööda tärganud lootus, et varasemaid karistusi arvestades nad seekord vabadusekaotusest ei pääse. Läks aga teisiti.

Paar kuud varem oli Tarmo Riisk jätnud protesti märgiks alla kirjutamata Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusest saadetud dokumendile, mis käsitles koostöö jätkamist ühiskondlikult kasulikku tööd tegema määratud inimeste rakendamises. Loos rääkisid Riisk ja Võhma linnapea Anneli Siimussaar muu hulgas sellest, et leebed karistused annavad kohalikele noortele halba eeskuju, ning nentisid oma kogemuste põhjal, et ühiskondlikult kasuliku töö tegijad valmistavad tihtilugu töö pakkujatele  peavalu. Oma kommentaari andnud justiitsminister Urmas Reinsalu ei salanud, et üldkasuliku töö tegemise mõjususe osas on veel kõvasti arenguruumi, kuid kinnitas, et ministeerium tegeleb selle parandamisega.