Järva- ja Viljandimaa inimesed on kahel korral valinud Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast end Toompeal esindama Sven Mikseri. Tänavu läheb Paidest pärit poliitik samas valimisringkonnas kolmandale katsele, seekord erakonna esimehena.
Sven Mikser: võtmevaldkond on haridus
Sven Mikser, kandidaadid on nüüd registreeritud, kuidas hindate konkurente eelkõige suurte parteide osas?
Konkurents on meeldivalt tihe. Siin astuvad üles meie üleriigilise nimekirja esinumber, Reformierakonna teine, Keskerakonna kolmas ja Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) neljas number. Torkab silma, et ka teised valimisringkonnas üles seatud kandidaadid on tugevad.
Üks asi on tugev maine poliitikuna, kuid arvestada tuleb ka potentsiaalsete valijate maailmavaadet, oma sihtgruppi. Mõlemat asjaolu arvesse võttes — kelles näete oma kõige suuremat konkurenti?
Maailmavaateliselt oleme kõige lähemal Keskerakonnale, kuid valijaskonda saab ka teisiti liigitada. Näiteks põllumajandusministri koha pärast konkureerib Helir-Valdor Seedriga IRL-ist meie nimekirjas pigem endine põllumajandusminister Jaanus Marrandi kui mina. Nii et ka valdkonniti on siin ringkonnas huvitavaid võitluspaare. Näiteks reformierakondlase Jürgen Ligiga on minul samasugune kogemus kaitseministrina.
Kas erakonna esimehe provintsi toomine pole raiskamine?
Oli neid, kes arvasid, et mul oleks perspektiivikam kandideerida mõnes suuremas ringkonnas, ent mina leian, et kuna mind on kahel varasemal korral siit riigikokku valitud, on aus olla valijale lojaalne. Siin kandideerimine on hea viis kontrollida oma töö tulemuslikkust selle kaudu, kas need, kes mulle mandaadi andsid, usaldavad mind endiselt.
Miks sotsid otsustasid, et viljandlane Jaak Allik kandideerib Ida-Virumaal?
Kindlasti mängis ühest küljest rolli see, et ta ise pidas seda huvitavaks väljakutseks, teisest küljest leidis ta, et siinne nimekiri on juba piisavalt tugev. Jaak Allik on ka selgelt väljendanud oma toetust siin järjekorras teisena üles seatud Helmen Kütile. Leian, et erakond on oma jõud paigutanud hästi ja mõttekalt.
Kas tegite Helmen Kütile ettepaneku ka erakonnaga liituda?
Ma ei oska veel öelda, kas ta on juba meie liikmeks registreeritud või mitte, aga see on lähiaja küsimus.
Teekond, kuidas ta meie erakonnani jõudis, on hästi jälgitav valimisliidu Kodune Viljandi kaudu, kus on mitu meie partei liiget. Muidugi haakub Helmen Küti tegevusvaldkond väga hästi sotsiaaldemokraatlike eesmärkidega.
Kohalikud valimised on näidanud Helmen Küti edu häältekogujana. Kas 49. koht üleriigilises nimekirjas on tema potentsiaali vääriline? Kuidas hindate tema võimalust riigikokku pääseda?
Üleriigilise nimekirja kohta ei tasu sugugi ületähtsustada. Ringkondlikud nimekirjad reastuvad ju saadud häälte järgi ümber. Nelja aasta tagustel valimistel said sotsiaaldemokraadid riigikogus kümme kohta, kusjuures kõik saadikud pääsesid sinna ringkonna-, mitte kompensatsioonimandaadiga. Esimene väljajääja oli, kui ma ei eksi, üldnimekirjas kõrgel neljandal kohal.
Seega hindan Helmen Küti võimalusi päris heaks, sest läheme Järva- ja Viljandimaal kindlasti välja kahe mandaadi peale. Ja kui keegi sotsiaaldemokraatidest läheb valitsusse, olgu selleks kas või mina ise, avaneb tee Toompeale veel järgmistelegi kandidaatidele.
Mis saavad nende valimiste võtmeteemadeks?
Kindlasti see, millise tee valib Eesti kriisist väljumiseks. Küsimus on selles, kas proovime näiteks majandus-, haridus- ja maksupoliitika osas kurssi muuta või üritame endist viisi jätkata.
Mina olen viimase valiku kommenteerimiseks kasutanud mõttekäiku, et üritades jõukaks saada, ei tohiks me konkurentsieelisena põlistada oma vaesust. Kui tahame majandusarengus jõuda järele Põhjamaadele, keda oleme eeskujuks seadnud — näiteks eelmistel valimistel tegi seda oma reklaamklippides ka peaminister —, ei saa me rõhuda Eesti odavale tööjõule. Mul on vastupidist mõtteviisi väga raske omaks võtta, sest see pole minu jaoks loogiline.
Sotsiaaldemokraatide vastuse eelmainitud poliitikale võib kokku võtta moodsa väljendiga «inimvara arendamine».
Haridus on meie võtmevaldkond. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on, et eestimaalased hakkaksid tarka tööd tegema. Sealjuures ei pea me sugugi silmas vaid püramiidi tippu, seda, et rajame oma kõige andekamatele tee kõrgete teaduskraadide ja Nobeli preemiateni.
Meie eesmärk on alustada vundamendist ehk alusharidusest ja kvaliteetse keskhariduse kättesaadavusest. Arendades keskmist haridust, saame tulemuseks targa rahva ja tööjõu ning siis on ka targa ja tulusa töö pakkujatel põhjust Eesti poole kiigata.
Muidugi lisanduvad hetkeseisust johtuvad teemad, nagu tööpuuduse ja selle tagajärgede, sealhulgas laste vaesuse leevendamine.
Kui sotsiaaldemokraate saadab valimistel edu ja te osalete valitsuse moodustamises, ei saa jätta arvestamata suurparteisid. Võttes arvesse Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega seotud viimast skandaali ja teie maailmavaatelist lahknevust Reformierakonnaga, näib valik raske. Kuidas te seda kommenteerite?
Mõlemal võimalikul partneril on oma head ja vead. Samas on selge, et kui Keskerakonna peaministriks oleks Edgar Savisaar, ei oleks sotsiaaldemokraatidel sellesse koalitsiooni asja. Pealegi, pidades silmas presidendi väljaöeldut, pole ma sugugi kindel, et Edgar Savisaarel üldse avaneb võimalus teha meile sellist ettepanekut.
Reformierakonnaga, kellega meil on mõnes põhimõttelises küsimuses vastandlikud arusaamad, käib aga sisukas debatt. Kõik sõltub sellest, kas meie ühisosa valitsuse moodustamiseks on piisav.
Kui meie ees on valik, kas teha teoks mõni väga konkreetne lubadus, näiteks lastetoetuste suurendamine, või sootuks mitte midagi, siis loomulikult valime esimese variandi. Soovime kirjutada koalitsioonilepingusse võimalikult palju oma ettepanekuid. Kindlasti on iga partei programmis esmatähtsaid ja teisejärgulisi lubadusi, kuid usutavasti on kõik kirjeldanud seal ikkagi neid asju, mida nad peavad vajalikuks varem või hiljem ära teha.
Kui palju lõi Keskerakonna aastalõpuskandaal teie hinnangul segi valimiste-eelset pilti?
Mulle on kõige huvitavam see, kui palju on juhtunu löönud segi Keskerakonda sisemiselt ja pannud kriitiliselt mõtlema neid, kelle eesmärk pole pelgalt riigikogus istuda, vaid kes tahavad Eesti arengule tõesti kaasa aidata ja seda strateegiliselt kujundada. Nende ees on ju küsimus, kuidas oma valijaid sellest isolatsioonist välja tuua.
Sealjuures tuleb silmas pidada Savisaart toetavat vene elanikkonda, kes mingil hetkel hakkab mõistma, et selle teguviisiga mängivad nad maha oma poliitilisi võimalusi ja jätavad end eraldatusse. Kaaluka jõuna on vene valijaskonnal integratsiooni huvides mõistlik otsida endale esindajaks neid, kes ei istu riigikogus pidevalt opositsioonis.
Kui Keskerakonna valimistulemus osutub nigelaks, kas see võib siis põhjustada samasuguse rände, nagu oli vähem kui aasta tagasi Rahvaliidus? Kas keegi on teie ridadesse ületulekuks maad kuulanud?
Me ei prognoosi selliseid asju ega proovi kedagi kuskilt üle lüüa. Kõige parema meelega näeksime, et nad lahendavad oma pinged erakonna sees ning on meile heaks koostööpartneriks.
Kuid kui keegi avastab endas sotsiaaldemokraadi, siis muidugi me võtame ta vastu. Liiatigi on kogemus endiste Rahvaliidu liikmetega osutunud väga heaks ning ka piirkondlike mõjude ja valimiseelsete jõujoonte mõttes kasulikuks.
PROGRAMM
Enim kõlama jäänud teemad sotsiaaldemokraatide programmis:
• astmeline tulumaks
• toidukaupade, ravimite ja kultuuriürituste piletite käibemaksu vähendamine
• lastetoetuste suurendamine, töötutele vanematele täiendava toetuse maksmine
• töötutoetused, meetmed tööpuuduse leevendamiseks
• sooline võrdõiguslikkus
• õiglane palgapoliitika (eesmärk, et 90 protsenti elanikkonnast teenib vähemat 60 protsenti riigi keskmisest palgast)
• valimiskulude piiramine
• kodanikuühendustele suurem sõnaõigus
• koolikohustus 18. eluaastani koos algharidusejärgse kutsesuuna väljaarendamisega
• maakondliku omavalitsustasandi loomine.
Allikad: Sotsiaaldemokraatlik Erakond, «Sakala»