Hooajalisus majutussektoris

Märt Leesment Foto: Erakogu

(Kirjutis pärineb statistikaameti ajaveebist.)

EESTI TURISMI- JA majutussektoris valitseb keeruline, kuid samas huvitav ja väljakutseid pakkuv aeg. Turuosalisi hoiavad pinges majutusasutuste planeeritav käibemaksutõus, majutusteenuse vahendamise portaalide populaarsuse kasv, uute tegutsejate tulek, sekeldused kodumaiste lennufirmadega ning tihe konkurents nii koduturul kui naaberriikidega.

Eeskätt kliimaolude, aga ka töö- ja koolikorralduse sunnil peavad kodumaised majutusasutused toime tulema turismi sesoonsusega. Tegevustulemust hinnatakse rahas, kuid hooajalisuse mõõtmiseks on sobiv indikaator ka külastajate arv.

Riigi seisukohalt on seda ehk kergemgi jälgida, sest turismiga kaasnevaid kaudseid mõjusid kokku arvata pole lihtne. Samas teeb (peaaegu) vaba liikumine Schengeni viisaruumis välisturistide lugemise üpris keeruliseks ning tuleb arvestada, et tahes-tahtmata pole võimalik kõiki liikumisi kajastada, riigisisestest liikumistest rääkimata. Siiski on turistide arvu mõõtmiseks hulk võimalusi: sadamate ja lennujaamade andmed, küsitlusuuringud piiriületusel, mobiilpositsioneerimise andmed ning majutusasutustelt kogutud teave.

STATISTIKAAMETI andmetel on aastatel 1996–2015 majutusasutustes ööbivate turistide arv aina kasvanud, kui jätta arvestamata majanduskriisi tõttu kogetud lühiajaline langus 2009. aastal. Kui 1996. aastal registreeriti 587 900 majutatut, siis 2015. aastal oli see arv 3,1 miljonit, mis on rohkem kui viiekordne kasv.

Kuidas on aja jooksul muutunud hooajalisus? 

Selgub, et keskmist ületab tavapäraselt üksnes periood maist augustini ning aastate jooksul on see vahemik lühenenud.

Et mõista paremini, kas pikas plaanis on aasta jooksul majutatute arv tasakaalustunud, saab võrrelda kõrg- (juunist augustini) ja madalhooajal (jaanuarist märtsini) majutatute osatähtsuse muutust majutatute koguarvus.

Andmete analüüsist selgub, et märkimisväärseid muutusi pole kummalgi juhul olnud. Sellegipoolest võib märgata, et aastatel 1996–2004 suvekuudel majutatute osatähtsus majutatute hulgas kasvas. Pärast seda on täheldatav väga aeglane, kuid järkjärguline langus.

Talvehooaja puhul on lood vastupidi, kuigi mõnevõrra väiksemas ulatuses. Seega: hooajavahelised erinevused on tasapisi vähenenud. Seda võib riigi turismimaastikule positiivseks pidada.

KAS MAJUTUSASUTUSTE sõltuvus hooajast on ainult Eesti probleem? Selgub, et päris nii see pole. Vaadates Eurostati (Euroopa Komisjoni statistikaamet – toimetus) andmeid 2015. aastal Euroopa riikides majutatute kohta, tuleb välja, et hooajalisust esineb ka teistes riikides ja mitmes märksa rohkem kui Eestis.

Iseäranis märkimisväärsed kontrastid on Horvaatias, kus augustis on majutatute arv enam kui kolm korda suurem ja jaanuaris enam kui kaheksa korda väiksem kui aastas kuu keskmine. Jaanuari näitaja on seal omakorda rohkem kui 27 korda väiksem kui augusti oma. Taustaks olgu öeldud, et nii drastiline erinevus pole ühe aasta anomaalia.

Eesti asub selles võrdluses riikide keskel: juuli näitaja on jaanuari omast ligi kolm korda suurem.

Kui teistes vaatluse all olevates riikides on suurima majutatute arvuga kuu kas juuli või august, siis Serbia puhul oli see 2015. aastal mai. Sellest hoolimata saab suvekuid kõikide riikide puhul pidada kõrghooajaks.

Kõikide vaatluse all olevate riikide puhul on suurima majutatute hulgaga kuu näitaja vähemalt kaks korda suurem kui väikseima majutatute hulgaga kuu näitaja. Väikseimad erinevused on näiteks Serbias, Saksamaal ja Slovakkias.

Kui seada riikide pingerida suvekuudel majutatute tähtsuse järgi, selgub, et Eesti asub jällegi keskmike hulgas. Ka naaberriigid Läti, Leedu ja Soome asetsevad samal pulgal.

Kokkuvõtteks: turismi hooajalisus ei ole üksnes Eesti mure, samas on see Eestis viimasel kümnendil mõnevõrra leevenenud. Arvatavasti on abiks olnud näiteks spaa- ja konverentsiturismi populaarsuse kasv.

Siiski, eeldades, et drastilist kliimamuutust ja sellest johtuvat harjumuspärase elukorralduse muutust järgnevatel aastatel ei tule, peavad majutusasutused hooajalisusega ka edaspidi rinda pistma.