Sisukord
Arvamus
Postimees

Eesti ja Ameerika

3 min lugemist
Peeter Olesk FOTO: Elmo Riig / Sakala

EESTI VABARIIGI PRESIDENT valitakse varem kui USA president. USA-s on kandidaadid teada. Need on vabariiklasest kinnisvaramagnaat Donald John Trump (sündinud 14. juunil 1946) ning demokraadist endine riigisekretär, president Bill Clintoni abikaasa Hillary Rodham Clinton (sündinud 26. oktoobril 1946).

Trump on vahetanud poolt mitu korda, niisiis ei ole vabariiklus talle püsiv tunnus. Märksa püsivam on tõsiasi, et nimetatud on põlvkonnakaaslased, kes sündisid sõjajärgse lastebuumi ajal. Nad said täiskasvanuks Vietnami sõja aegu, mil maailm oli uuesti bipolaarne. Ühel pool olid punased, teisel valged. Ühel pool patrioodid, teisel sõjavastased. Ühel pool Aasia, teisel Ameerika.

Praegu on nii proua Clinton kui härra Trump Ameerika tugevuse poolt. Vietnami sõjas oleks see tähendanud, et nad pooldanuks sõda, sest nende vaatekohalt peeti džunglisõda kommunismi vastu.

MEIE SIIN EI TEA oma presidendikandidaatidest esialgu sedagi, kui palju neid on, kõnelemata sellest, kes nad on. Me teame presidendikandidaatide kandidaatide uitmõtteid, näiteks Mailis Repsi kavatsust korraldada presidendiks saades Vene Föderatsiooni presidendi ja USA presidendi tippkohtumine Eestis. Niisugust juttu võib rääkida Märjamaa vanas vaksalis! Tuumariikide tippjuhtide küllakutsuja peab olema rahvusvaheline autoriteet nii-öelda poolel teel kahe partneri vahel, mitte kohalik ordenijagaja.

Kuid kõigepealt: mida annab selline tippkohtumine Eesti rahvale? Presidendi kohustused tekivad ennekõike oma riigi kodanikkonna ees, kusjuures need kohustused on pidevad, mitte ühekordsed. Kehtiv põhiseadus ei sätesta, mitu tippkohtumist peab meie president korraldama. Küll aga on Eesti Vabariigi president parlamendi- või valimiskogujärgne, mis tähendab, et tippkohtumisi saab siinmail korraldada riigikogu ja vabariigi valitsuse nõusolekul.

MA EI TAHA KUIDAGI seada USA presidendivalimisi Eestile eeskujuks. Välja arvatud ehk üks asjaolu: Ameerika Ühendriikide presidendiks püüdleja seisukohad on tervikuna kättesaadavad. Just nimelt tervikuna, mitte killustiku kujul.

Bernie Sanders esindab Kapitooliumi künkal ääremaad (Vermonti osariik asub vastu Kanadat), põllumehi (Vermont on juhtiv vahtrasiirupitootja), kohalikke omavalitsusi ja alamat keskklassi. Lõppvoorust on ta väljas, kuid mitmed tema programmilised põhimõtted on demokraatide valimisplatvormis sees.

Hillary Clintoni uute kavatsuste aluseks on rahvusvaheline kogemus ehk haare. USA riigisekretär võib olla ka solist, ent USA välispoliitika on sümfoonia siiski orkestrile. Clintonit lugedes selgub see kohe algusest peale.

Donald Trump on kinnisvaraarendaja, kelle tööst jäävad alles kõrghooned ja detailplaneeringud. Tema ei osta hääli poliitilise filosoofiaga. Temasugune ilmub teie ette, kaasas paks kaust fotodega rajatistest, mida ta pole rahastanud mitte kui aktsionär, vaid kui niisugune tellija, kes on mõelnud läbi, mida ta tahab. Trump rõhutab sageli, et ka tellimine nõuab tööd. Tema meelest seisneb Ameerika suurus töökuses (mitte rahas!), mis on Trumpi arvates alla käinud.

Mida Donald Trump asemele pakub? Raamatus «Vigane Ameerika. Kuidas teha Ameerika uuesti tugevaks» (2015) ei paku ta välja ainsatki konkreetset tegevuskava Ameerika suurendamiseks. Sandersil on selleks tahtmine anda Ameerika ameeriklastele. Clintonil on selleks Ameerika tehnoloogilise arenduse ülekaal teiste riikide suhtes, konkreetseks tegevusväljaks kliima ja energeetika seotus. Trump opereerib loosungitega, mille taga pole ühtegi arvutust ega aegridade analüüsi.

Donald Trump on orienteeritud Ameerika keskklassile. Sealsele keskklassile on olnud iseloomulik klassiteadvus, mille peamine parameeter on olnud rahulolev toimetulek: bakalaureuse haridus, püsiv töökoht, usaldusväärne vanaduspõlv, oma kodu, rahvaauto ja vaikne elukeskkond. Trump teab väga hästi, et tema ise on keskklassist väljaspool: miljardär elab luksuses, mitte allpool seda. Sellegipoolest ei propageeri ta vannitube ja aromaatseid seepe. Heaolu lubamata kuulutab ta töökuse kasvu ehk sundust valada higi.

Kas keegi suudab ette kujutada, et tulevane Eesti Vabariigi president kirjeldaks meile, mismoodi voolab Eestis keskklassi higi?

ÜHEL PÄEVAL KOHTUVAD kindlasti ka Vene Föderatsiooni president ja USA president. Mõlemad kaitsevad oma riigi suurriiklust. Vladimir Putinist teame, et ta teab: tasakaal maakeral ei ole ilma Venemaa osaluseta võimalik. USA järgmisest presidendist võib arvata, et Venemaast ta mööda vaadata ei saa, ent nõrk Venemaa ei jaksa Aasiat ohjeldada.

Kuidas mõtleb Eesti Vabariigi tulevane president manööverdada kahe või kolme (lisaks Venemaale ja USA-le ka Hiina) üliriigi vahel nii, et ennekõike oleks kaitstud Eesti rahva iseseisvus? Seda tahaks lugeda. Kuid mida sa loed, kui lugeda ei ole?

Seotud lood
03.06.2020 04.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto