Salajases metsajärves hakkas õnge võimas haug

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Neljapäeval soode ja metsade vahelt, ühest Viljandimaa veekogust elu suurima kala püüdnud Igor Naela õnn oli piiritu.
Neljapäeval soode ja metsade vahelt, ühest Viljandimaa veekogust elu suurima kala püüdnud Igor Naela õnn oli piiritu. Foto: Aivar Aotäht

Neljapäeval naasis viljandlane Igor Nael kalaretkelt nelja haugiga, kellest suurim kaalus 8,6 kilogrammi ja oli 104 sentimeetrit pikk.

Väiksemad kalad kaalusid 3, 1,6 ja 1,5 kilogrammi. Kalamees tõmbas need välja metsajärvest, mille asukohta ta avaldada ei soovi.

Suurim kala hakkas õnge kohe päeva algul.

Riskis käega

«Kui teist auku puurisin, kuuldus tuulevaikuses kõrr-kõrr — esimese unna juures hakkas ketta pealt jõhv maha jooksma,» pajatas Igor Nael. «Nägin läbi jää, et suurem elukas on otsas. Pelgasin, et ta ei mahu läbi, sest puuri diameeter on 130 millimeetrit.»

Et oli karta jõhvi purunemist, kalamees teist auku esimese kõrvale puurida ei julgenud. «Otsustasin kämbla auku lükata, kuigi teadsin, et kui haug suu avab, jään käest ilma. Õnneks sain silmade juurest kinni ja asusin sikutama. Keskelt oli purikas liiga jäme, aga mari liikus allapoole ja tänu sellele mahtus ta kitsast august läbi.»

Nii jäi käsi haugist puutumata, kuid vägeva adrenaliinilaksu saanud uljaspea lõikas endale tamiiliga sügavalt sõrme.

«Õemehega müttasime järvel veel pool päeva, puurisime ohtralt auke ja püüdsime palju hauge,» rääkis Nael. «Kilost kergemad lasksime vette tagasi. Purikate meelitamiseks kasutasime eelmisel päeval Õisu järvest püütud särgi.»

Lumes andis sumbata

Metsajärvelt läbi paksu lume, raske kalakoti ning hulga varustusega mitu kilomeetrit autoni sumbata oli karm katsumus. Koju jõudes pani kalamees sauna küdema ning riputas retkest tehtud video huvilistele Youtube’i vaatamiseks.

Siis võis asuda kalu rookima. «Naisel palusin kala praadida, kartuleid koorida ja marineeritud kurgitükkidega majoneesikastet valmistada,» kirjeldas ta.

Esmalt läks söögilauale kolmekilone haug, ülejäänutest rändas enamik fileena sügavkülma. «Põhiosa saagist kulub meie neljale kassile,» lausus peremees. «Kassitoit neile ei kõlba, söövad ainult kala, eriti maiad on haugi peale. Tavaliselt ostab naine seda neile ülepäeviti turult.»

Triivis jääpangaga Pärnu lahel

Alates 2007. aastast on Igor Nael kõik oma kalaretked riputanud videote, piltide ja juttudena internetiportaalidesse. Tema eelmine rekordhaug kaalus 6,5 kilo. Koos õemehega on ta sattunud mitmel korral telesaate «Reporter» huviorbiiti, lisaks suurtele haugidele ka seetõttu, et triivis kevadel Pärnu lahel jääpangal.

«Olen ka hull Peipsi-hunt, suvel paadiga, talvel tõukekelguga,» rääkis Nael. Väga ohtlikesse seiklustesse ta oma sõnutsi siiski sattunud pole. «Jälgin ilmateadet. Kui tugev tuul on Venemaa poolt, siis jääpangaga sõitma ei kipu.»

Ehitajana leiba teeniv viljandlane mängis varem jalgpalli, ent viimasel ajal on ta kalapüügile keskendunud ning käib võimaluse korral õngitsemas iga päev.

Nüüdse rekordkala marja kinkis ta naabrimees Kaido Kansile. Too iseloomustas Igor Naela kui paadunud kalameest. «Ta võib oma kuldkala püüdmiseks augu äärel istudes kas või käed ära külmetada ja pisarad silmist välja pingutada. Igor on vinge vend!»

ARVAMUS

Ralf Mae,
ajakirja «Kalastaja» pea­toimetaja

Jääaugust 8,6-kilose kala väljavõtmine jääb kindlasti kauaks meelde, sest talvel pole ritva vahel, tamiil käib läbi näppude ja kala suurus on kohe tunnetatav. Mina püüdsin kunagi Ahvenamaalt kümnekilose haugi. Tavaliselt suured kalad eriti maitsvad pole, aga kui kõvasti seapekki lisada ja kotletiks teha, küll ta siis alla läheb.

Tagasi üles