Eestlastele teevad palju muret südame- ja veresoonkonnahaigused. Ajal, mil veresooni kahjustava kolesterooli taset langetavate ravimite suhtes kostab üha skeptilisemaid arvamusi, võib abi otsida loodusest.
Maasikaski on arstirohi, kõrvitsast rääkimata
22. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastakümneid loodusraviga tegelnud professor Aili Paju ütleb, et veresoonte elastsuse parandamiseks ja nende lupjumise vähendamiseks pakuvad aed ja mets ohtralt taimi, mille kasutamine ei too kaasa halbu kõrvalnähte.
Leebelt ja sihikindlalt
Ühtlasi tuletab ta meelde, et loodusravi nõuab sihikindlust: leebed vahendid mõjuvad küll kindlalt, aga aeglaselt: paari päevaga ei tasu tulemusi loota.
Talvel, kui aiast või turult pole sobivaid köögivilju saada, soovitab professor Paju segu, mida ta on juba aastakümneid edukalt kasutanud skleroosinähtude puhul ja mis on aidanud paljusid inimesi.
«Segage poole kilo mee hulka väike peeneks tükeldatud sibulamugul, küüslauk ja riivitud mädarõigast. Lisada võib ka peotäie jõhvikaid või pisikese kooritud sidruni,» loetleb loodusraviarst tervistava segu koostisaineid.
Terviseparandaja pannakse kaanega klaaspurki ja külma.
«Seda võib lisada toidule supilusikatäie või paar salatina. Kui segu hakkab otsa saama ja tunnete, et tahate veel, on organismil tervisesalati järele vajadus ja teil tuleb ette võtta uus tempimine,» ütleb Aili Paju.
Ta lisab, et kui mõni nimetatud komponent tundub väga ebameeldiv, võib selle segust välja jätta — rohtu ei ole vaja süüa vastikustunnet alla surudes.
Stress kahjustab
Suvel on professori sõnul veresoonte eest lihtsam hoolitseda.
Enne kui rääkida toidust, soovitab ta teha kõik, et vabaneda stressist.
«Tugevad negatiivsed ärritajad muserdavad meie meeli. Nad leiavad kehas sobiva niši ning saadavad sealt halbu impulsse aju, südame ja seedeelundite veresoontele. Need omakorda reageerivad laienemise, ahenemise ja muutunud ainevahetusega,» selgitab ta.
Inimlikud üleelamised ja pinged põhjustavad veresoonte seinte ainevahetuses bioloogiliselt avalduvaid muutusi, mida on võimalik leevendada ravimtaimede abil.
Suvel soovitab professor süüa nädala või poolteise jooksul iga päev vähemalt pool kilo maasikaid. Siis tulevad kirsid ja ploomid. Kurgid ja suvikõrvitsad on tema jutu järgi lausa veresoonte lemmikud.
Suvel toores, talvel kuivatatud petersell
Augustis ilmuvad poodidesse tervislikud arbuusid, mõni aeg hiljem hakkavad metsas valmima mustikad ja pohlad.
«Septembris tuleks iga päev süüa pool kilo magusaid õunu, oktoobris aga lisada salatile mustrõigast. Talvel ootavad köögis lahti lõikamist suured kollased kõrvitsad, millest valmistatud toidud on samuti veresoontele väga kasulikud,» loetleb Aili Paju.
Ta kiidab kõiki lauke eesotsas sibulaga: need muudavad vere vedelamaks ja soodustavad vereringet.
Lõpetuseks soovitab ta juua peterselliteed, mida juba tiibeti meditsiinis teati kui tõhusat ajuveresoonte lupjumise ärahoidjat.
Teed võib teha suvel ja sügisel toorestest, talvel kuivatatud lehtedest. Kõige tõhusam on seemnetee.
Värskeid lehti võetakse klaasitäie keeva vee kohta supilusikatäis, kuivatatud lehti kaks supilusikatäit, lastakse kümme minutit tõmmata ja juuakse enne sööki veerand klaasi.
Seemneid — neid võib muide enne kohvimasinaga peenestada — võetakse tee jaoks kaks teelusikatäit ja keedetakse nõrgal tulel klaasitäies vees 15 minutit. Kurnatud keedus juuakse päeva jooksul supilusikatäie kaupa ära. Piisab, kui seda pruugitakse kord nädalas.
LOODUSRAVI
Petersell on universaalne ravimtaim.
• Sisaldab klorofülli, eeterlikke õlisid, vitamiine ja mineraalaineid.
• Aitab veresoonte lupjumise vastu.
• Sobib kasutada sapikivitõve, neeruliiva ja neerukivitõve korral.
• Väljutab organismist vett.
Allikas: Aili Paju