Repliik: Ise tahame, ise tõstame!

Gerly Lehtmets Foto: Elmo Riig / Sakala

Inimesed kurdavad kauplustes, bussis ja tänaval päevast päeva, et euro on hindu tohutult kergitanud. Kuulen seda oma sõpradelt, tuttavatelt ja võhivõõrastelt ning mul on sellest siiber!

Raha ei tõsta ühtegi hinda. See ei ole võimalik. Hindu tõstame meie, ilma et sellest ise arugi saaksime. Hinnatõusu üle nurisejad kaebavad sedagi, et tülikas metallraha tuleks kaotada, sest röövib aega. Kas nad pole märganud, et müntide kõrvaleheitmine röövib neilt iga päevaga aina enam raha?

Või võtkem suhkru hind. Reageerides hinnatõusu kumule, ostis rahvas poed tühjaks ning kauplused pidid tegema uue portsu tellimiseks lisakulutusi. Ja mis sellest sai? Hinda kergitasime paanikaga kaasa minnes meie ise.

Nüüd toriseme, et mündid on tülikad ja sendid röövivad aega. Me tahame, et hinnad oleksid jälle ümarad, aga allapoole ei ümarda ju ükski mõistlik ärimees. Hind tõuseb lähima nullini — ikka ainult seetõttu, et meie tahame.

Niisiis peame valima, kas laseme röövida endalt aega, et säästa raha, või raha, et säästa aega. Kumb on rohkem väärt?