Ränka õnnetust kardeti juba kaua (2)

Kristiina Baum
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Killi Agur vaatab Uueveski oja nõlval kasvava puu ümber mässitud nöörkiike. Selle eemaldamine oleks tema arvates sõnum noortele, et selliste ohtlike turnimisasjadega ei lepita.
Killi Agur vaatab Uueveski oja nõlval kasvava puu ümber mässitud nöörkiike. Selle eemaldamine oleks tema arvates sõnum noortele, et selliste ohtlike turnimisasjadega ei lepita. Foto: Kristiina Baum

Kolmapäeva pärastlõunal vestlesid 14-aastane Killi Agur ja tema ema Uueveski oja kaldal asuvast nöörkiigest. Emasüda aimas, et varsti juhtub seal mõne lapsega tõsisem õnnetus.

Kui ema ja tütar Uueveski oru nõlval asuva kodumaja juurde jõudsid, märkasid nad eemal kiirabi. Mõlemal käis jõnks seest läbi – nüüd on see siis juhtunud. Päästeameti teatel kukkus laps Uueveskil kiikudes köie otsast madalasse ja kivisesse ojasse ja toimetati tõsise traumaga haiglasse.

Kohtume Killi Aguriga reedel Uueveskil nöörkiige juures. Eaka saare ümbrus on tallamisest must ja puujuuredki paljad. Siin-seal vedeleb prahti. On näha, et siin on palju käidud.

«Elame peremajade piirkonnas, kus on 12 maja, igas neist lapsed,» rääkis Agur. «See kiik on meie vanematele algusest peale kahtlane tundunud. Nad on öelnud, et seni, kuni kiik siin on, ei tunne nad end turvaliselt.»

Noored paraku iga kord keelust ei hooli.

«Sõbrad ütlevad, et oleks parem, kui seda nööri siin poleks, nad tunnevad ahvatlust ja käivad salaja ikka kiikumas,» tunnistas ta.

Populaarne kogunemispaik

Killi Agur ei teadnud, kui kaua on köis puu küljes rippunud, tema avastas selle eelmisel suvel. Populaarsesse noorte kogunemispaika sattus ta vaid paaril korral, seal kuulati muusikat ja suheldi omavahel.

Nöörkiigega on ta kiikunud vaid korra. Köis ei tekitanud temas kindlust ja ta oli kuulnud mitmest kiikujatega juhtunud pisiõnnetusest. Teist korda pole ta sellele kippunud.

Agurile teada olevalt sidus pika köie puu otsa üks Uueveskil elav gümnaasiumiealine noormees, aga too käib kohal harva. Nööri on mitu korda parandatud ja jätkatud ja siin on varemgi õnnetusi juhtunud.

Agur mäletab, et eelmise suve lõpus murdis üks poiss kiigelt kukkudes käeluu, aga sai sündmuspaigalt ise minema. Tüdruku sõnul aimasid kohalikud, et käeluumurd ei jää viimaseks õnnetuseks. Kolmapäeva pärastlõunal sai nende halb aimdus kinnitust.

«Hakkasime just uskuma, et selle kohaga saab kõik korda. Eelmise suve lõpus jäi melu üsna vaikseks ja noored siin enam ei kogunenud,» meenutas teismeline. Neiu vaatas mõtlikult viletsas seisus köit ja kallakut, millest alla libisemine lõpeb ojas suurte kivide vahel. «Siin pole raske surma saada,» arvas ta.

Sõnum eakaaslastele

Killi Agur on mitu korda sekkunud, kui nooremad tuttavad köiele kiikuma on tahtnud minna. «Olen piirkonna lastele justkui vanem õde. Oma sõpradel olen keelanud siin kiikuda,» rääkis Agur ja lisas, et seepeale tegid naabripoisid enda maja taha künkale enda tarbeks turvalisema nöörkiige.

Tüdruku mäletamist mööda on kogukonna täiskasvanud mitu korda arutanud, et see köis tuleks maha võtta. «See näitaks, et selline isetehtud atraktsioon pole meie vanematele vastuvõetav,» leidis neiu.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles