Paistu kiriku matmispaigast tulid päevavalgele unustatud luud

Paistu kiriku lähedalt vanast matmispaigast tulid kaevamistööde ajal välja üle 200 aasta vanused reie- ja sääreluud. Foto: Valdo Ots

​Aprillis alanud ja edukalt sujunud Paistu vee- ja kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimistööd seisavad lõpufaasis silmitsi mõneti ebameeldiva vahejuhtumiga, sest kiriku lähedalt leiti mulla seest kadunukeste luud.

Paistu küla veemajandusprojekti raames kaevati üles Paistu kiriku taha jääv tänav, et sinna rajada uued trassid. Fakt, et ehitustöö käigus võib vanast matmispaigast leida inimeste jäänuseid, polnud üllatus ei muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektorile Anne Kivile ega projekti tellinud OÜ Ramsi VK juhatajale Maili Meistrile. 

Üle 240 aasta vanad luud 

«Kõikidel töödel, mis tehakse mälestis- ja kaitsevööndis olevatel objektidel, tuleb enne ehitusloa väljaandmist kooskõlastada leping, mis tagab arheoloogi juuresolu,» nentis Kivi. Antud leping on Paistus ehitustöid tegeval osaühingul Wesico Project sõlmitud Tartus asuva osaühinguga Muinaslabor. Järelevalvet teeb arheoloog Tõnno Jonuks. 

Kolmapäeval oli Jonuksi abi tõepoolest ka vaja, sest kaevamistööde ajal ilmusid päevavalgele sadu aastaid tagasi maetute luud. Jonuks väitis, et praegu ei saa mingitest kindlatest daatumitest rääkida. Teadlane selgitas, et 1770. aastatel võeti vastu seadus, mis keelas ruumipuuduse tõttu inimesi kirikuaedadesse, kirikusse ja  asulatesse matta. Luud leiti aga tollase kirikuaia alalt, seega võib arvata, et need pärinevat varasemast ajast kui XVIII sajandi lõpp. 

Jonuks rääkis, et tema eesmärk on päästa säilmed ja nendes sisalduv informatsioon. Jonuks hoolitseb selle eest, et leiud jõuaksid Tartu ülikooli arheoloogialaborisse. Seal hakkab luid uurima osteoloog, et selgitada välja, kui vanad need on ning kas need kuulusid meestele või naistele ja kas nende luude omanikel oli mingisuguseid haigusi. Jonuks tõdes, et kuigi talle on luud pigem töö- ja uurimisobjektid, on arheoloogidele alati oluline, et ehitusplatsidel tehtav töö oleks eetiline. 

Paistu kirikuõpetaja Raivo Asuküla aga on seda meelt, et käsilolevaid ehitustöid võib nimetada hauarüüstamiseks. Vaatamata oma nördimusele tõdes ta, et see on vältimatu, kui uus veetrass rajatakse just muinsuskaitse alale. 

Viljandi abivallavanema Sulev Kannimäe sõnul on see teelõik umbes 40 aastat tagasi trasside ehitamiseks juba korra üles kaevatud. Ta selgitas, et uus torustik paigaldatakse valdavalt vanasse kaevejälge, kuid väikese nihkega, et ehituse ajal töös hoida vana torustikku. «Me ei saa vana veetrassi jälle üles kaevata, sest elumajad saavad sellest vett,» rääkis abivallavanem. 

Ehitustööde projektijuht Aivar Käis kinnitas, et muinsuskaitseametiga on kõik kooskõlastatud ja kuigi see tänav ei asu ametlikult muinsuskaitse tsoonis, tehakse kõnealuses lõigus töid arheoloogi juhiste järgi.

Suure eelarvega projekt

Paistu küla veemajandusprojekt on osa SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) eriprojektidest Viljandi vallas. KIK toetab Paistu küla reoveekogumisala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist 397 448,10 euroga.  Projekti hinnaks on arvestatud 473 152 eurot, millest Viljandi vald on lubanud tasuda 75 704 eurot. Projekti käigus rekonstrueeritakse umbkaudu 2400 meetrit veetorustikku ja 2450 meetrit kanalisatsioonitorustikku. Samuti vahetatakse välja veepumpla seadmed ning tehakse korda Kiriku teel asuv tuletõrje veevõtu mahuti. Ehitustööd peaksid Paistus lõpule jõudma 10. augustiks. Lisaks Paistu küla veemajandusprojektile rekonstrueeritakse praegu ka Soe ja Suislepa veetorustikke.