Tants ausamba ümber

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olav Renno
Olav Renno Foto: Elmo Riig / Sakala

MINU KOOLIPÕLV ja mõned hilisemadki aastad olid seotud Viljandiga.

Sestap mäletan mõndagi, mida praegu tegusad põlvkonnad pole näinud. Nii olen üks neist, kes on oma käega katsunud Amandus Adamsoni loodud vabadussammast. Paraku ei kestnud see viitteistkümmetki aastat ja kadus XX sajandi kõige inimvaenulikuma võimu käsilaste purustatuna ajalukku nagu Vabadussõjas võidu sepitsenud riigi- ja väejuhidki. Viimati mainitute hulgast üks, mulgi päritolu kindralmajor Jaan Soots, lausus veebruaris 1920 teda rahukõneluste eduka lõpu puhul õnnitlenud ülemjuhataja Johan Laidoneri tunnustussõnade peale: «See võit maksab meil kord veel pea!»

Praeguseks oleme taastatud Eesti Vabariigis saanud rahu nautida, omatahtsi areneda ja pureleda juba kauemgi kui esimesel iseseisvusperioodil. Endisel kujul on taastatud enamik Vabadussõja tandritel elu ohverdanud pealt 3500 sõdalast meenutavatest ausammastest. Viljandi Vabaduse platsil olnud kuju asemel aga lepitakse seniajani bareljeeftahvliga, et siin oli kord...

Märksõnad

Tagasi üles