Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2016/07/05/5581049t1h1035.jpg)
Kui Tallinnas asuvad riigiasutused ei taha teise linna kolimisele üldiselt mõeldagi, siis kaks aastat tagasi pealinnast Viljandisse toodud maaelu edendamise sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg on riigi plaani suhtes kiitval seisukohal.
«Mina ütlen, et meiesugune sihtasutus peabki väljaspool Tallinna olema. Ja ma arvan, et sama sobib öelda paljude teiste kohta,» lausus Rosenberg.
Inimesi leiab igalt poolt
Rahandusministeeriumi riigiülesannete analüüsi üks osa keskendub riigiasutuste Tallinnast välja kolimisele. Selles nimetatakse üle 30 asutuse, mille võiks regionaalse tasakaalu huvides osaliselt või täielikult Tallinnast mujale viia. Jutt käib asutustest, mille peakontor võiks idee poolest asuda mõnes teises Eesti linnas, nagu näiteks riigimetsa majandamise keskus, muinsuskaitseamet või patendiamet.
Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et küsis kümmekonna asutuse käest, mida nad kavast arvavad, ja üldine vastus oli, et plaan käib Eestile üle jõu. Ka riigihalduse minister Arto Aas tunnistas hiljuti avalikult, et asutuste suhtumine ideesse on olnud leige.
MES on üks väheseid riigiasutusi, mis on viimastel aastatel Tallinnast mujale viidud. Raul Rosenberg juhtis seda ka enne kolimist. Tema kogemust mööda ei vasta osa niisuguse muudatusega seotud kartusi – näiteks see, et väljaspool pealinna ei õnnestu kõrgharidusega spetsialiste tööle saada – lihtsalt tõele.
«See ei ole niimoodi ei Viljandis ega ka kuskil mujal. Olen selles kindel. Pigem on oskustööliste puudus ja seda üle Eesti,» rääkis Rosenberg. «Kõik on ikkagi palgas kinni. Kui sa suudad inimestele normaalset palka maksta, siis sa ka leiad nad.»
Tõsi, niisuguse seisukoha paikapidavust on sihtasutus viimaste aastate jooksul kõvasti testida saanud, sest Viljandisse minemise asemel otsustas töölt lahkuda enamik senistest palgalistest, sealhulgas juhatusest. Teisalt õnnestus asutusel tuua mitu seni Tallinnas töötanud inimest Viljandisse. Ka hiljem, kui sihtasutus on vajanud mõnd uut töötajat, on Raul Rosenbergi kinnitusel huvi tundnud mitu Viljandimaalt pärit, kuid nüüdseks Tallinnas töötavat inimest.
«Meile üksnes tundub, et Tallinn tõmbab kõiki. Ei ole niimoodi! Anna ainult võimalus ja inimesed hakkavad Tallinnast kaugemal tööd otsima,» ütles ta.
Tuleb anda piisavalt aega
Raul Rosenbergi hinnangul ei kaotanud MES kolimisega ei töökultuuri ega teadmiste poolest. Seda aga tänu asjaolule, et oli piisavalt aega, et atra seada. Just asjade rahulikus tempos kavandamist ja korraldamist peab ta võimalikult valutu kolimise üheks peamiseks eelduseks.
MES-i näitel tähendas see muu hulgas, et tööjõukulud kasvasid üheks aastaks hüppeliselt. Enne kolimist töötas asutuses pool aastat kaks korda nii palju inimesi kui tavaliselt. Need, kes olid seda tööd seni teinud ning uued inimesed, kes võtsid Viljandis järje üle, kuid said enne pealinnas väljaõppe. Siinkohal väärib aga märkimist, et MES on erinevalt mitmest teisest riigiasutusest isemajandav ettevõte.
Raul Rosenbergi tõdemust mööda on see loomulik, et kolimise mõte tundub paljudele riigiasutuste töötajatele vastukarva. Eesti riigi kui terviku seisukohalt peab ta seda õigeks.
«Näiteks sisekaitseakadeemia Narvas oleks minu meelest ideaalne. Ka eestluse mõttes,» leidis ta.