Euro kehtib riigiti pisut erinevalt

Eestile lähimas eurorahariigis Soomes ei võta kõik kaupmehed vastu kaht pisemat eurosenti. Euroopa Komisjon sellist suhtumist heaks ei kiida. Foto: Aivar Aotäht

Kui krooni ajal olime harjunud oma rahareeglitega, siis nüüd tuleb arvestada, et Eestis eranditeta kehtivate eurokupüüride ja -sentide kohta võib välismaal olla piiranguid.

Hiljuti võis ajakirjandusest lugeda Soomes käinud eestlasest, kes ei saanud põhjanaabrite poes 1- ja 2-sendistega maksta, sest kaupmees ei võtnud sellist peenraha lihtsalt vastu.

Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles, et väide, nagu Soomes pisemate müntidega üldse maksta ei saaks, pole siiski päris õige.

«Soome tarbijakaitseameti seisukoht on, et ka 1- ja 2-sendised on seaduslikud maksevahendid, kuid lepinguvabaduse põhimõttest lähtudes võib kaupmees neist keelduda, kui on tarbijat sellest varem teavitanud. Selline teavitus peab olema selge ja üheselt arusaadav,» rääkis ta.

Kaks seisukohta

Eurorahale piirangute kehtestamise küsimus nõuab Viljar Rääski sõnul pikemat selgitust.

«Euroopa Liidus pole seadusliku maksevahendi definitsiooni ning selle vastuvõtmine ei ole üheselt reguleeritud,» nentis ta. «Probleemi lahendamiseks kutsus Euroopa Komisjon mullu märtsis kokku eksperdid, kes pakkusid liikmesriikidele paar lehekülge pika soovituse.»

Õiguslikku regulatsiooni ei suudetud Rääski jutu järgi välja töötada, sest Euroopa Liidu riikides on kaks eri lähenemist seadusliku maksevahendi ehk euroga arveldamise kohta: lepinguvabaduse printsiip ja seadusliku maksevahendi kohustus.

«Euroopa Komisjoni andmeil kasutatakse lepinguvabaduse põhimõtte argumenti Soomes, Saksamaal, Iirimaal ja Hollandis,» lausus ta. «Seega on neis riikides kõige tõenäolisem kohata silte, et kaupmees ei võta vastu teatud nimiväärtusega münte või pangatähti. See käib eeskätt suure nimiväärtusega pangatähtede kohta.»

Euroopa Komisjoni soovituste hulgas on aga kirjas, et pangatähtede ja müntide vastuvõtmise kohustus peaks olema reegel ning keeldumine saab tugineda vaid hea usu põhimõttele.

«Seega ei kiida komisjon heaks Soome seisukohta, kus osas ärides pisemaid münte vastu ei võeta,» nentis Rääsk. «Aga et praegu on tegu soovitustega, on rahareeglite erandid iga euroala riigi enda otsustada.»

Eesti reegel

Paari aasta pärast võtab Euroopa Komisjon sama teema taas päevakorda ja vaatab, kas riigid on komisjoni soovitusi järginud.

«On võimalik, et seejärel teeb komisjon ettepaneku võtta rahareeglite ühtlustamiseks vastu õigusakt, mis erinevalt soovitusest on liikmesriikidele õiguslikult siduv,» lausus Rääsk.

Eesti õiguskorra järgi on seadusliku maksevahendi vastuvõtmine juba praegu  ülimuslik. Seega ei tohi meie kaupmehed pisemaid münte ära põlata. Samuti ei tohi kaupmees keelduda suure väärtusega kauba eest võtmast sularaha, nõudes näiteks kaardimakset või pangaülekannet.

Nagu Viljar Rääsk märkis, kehtib müntide kohta juba praegu üle-euroopaline õigusakt, mis ütleb, et kaupmees peab korraga vastu võtma kuni 50 kehtivat euromünti nende väärtusest sõltumata. Eesti pangad peavad aga münte vastu võtma piiranguteta.

Krooni ajal oli kaupmeestele seatud kohustus võtta sente vastu kuni 20 krooni eest.

Teisalt on mõni Eesti äri pärast euro tulekut pannud välja kliente informeerivad sildid, andmaks näiteks teada, et suuremate pangatähtedega maksjatele ei pruugi olla piisavas koguses raha tagasi anda.

Mõistlikkuse põhimõte

Tarbijakaitseamet annab oma kodulehel teada, et arvesse tuleb võtta võlaõigusseadust, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik ehk siis kaupleja ja tarbija peavad teineteise suhtes käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes.

«Seega peab ka tarbija arvestama, millise rahatähega ta midagi ostma läheb, et maksmiseks kasutatava rahatähe ja tasutava summa suhe oleks mõistlikus proportsioonis,» teatab amet.

Ebamõistlik on näiteks eeldada, et minnes 100-eurosega ostma kioskist ajalehte, mille hind on 77 senti, on kauplejal vajalik kogus tagastusraha. Eriti tähtis on võimalikult täpne raha anda ühissõidukis piletit ostes, et säästa nii sõitja enda kui juhi aega ja tagada sõiduki graafikus püsimine.

Tuginedes oma tegevusala praktikale, varub kaupmees tagastusraha vajalikus mõistlikus koguses olenevalt käibest, müüdavate kaupade valikust ja hinnatasemest.

Suurema väärtusega rahatähtede puhul võib kaubapakkuja soovitada ostjal enne tehingut müüjalt küsida, kas tal on vajalik tagastusraha. Seega võib kaupmees tarbijakaitsemeti kinnitusel välja panna silte, mis teatavad, et suurte kupüüridega maksjale ei pruugi kaupmehel olla raha tagasi anda.

KUS EURO KÄIBIB

Euro käibib osas Euroopa Liidus ja mitmel pool mujalgi.
• Praegu kehtivad euro pangatähed ja mündid seadusliku maksevahendina Euroopa Liidu 17 liikmesriigis 27-st, sealhulgas nendele riikidele kuuluvates või nendega seotud ülemeredepartemangudes, territooriumidel ja saartel.
• Ametliku kokkuleppe alusel Euroopa Ühendusega on euro kasutusel ühtlasi Monacos, San Marinos ja Vatikanis. Neil on ka oma kujundusega euromündid.
• Samuti kasutavad eurot Andorra, Montenegro ja Kosovo, ehkki nende riikidega ametlikku kokkulepet pole.
Allikas: Eesti Pank