Et nutitelefon ei kasvaks üle pea

Nutitelefoniga internetis surfates tuleks endale selgeks teha, kas viibitakse parajasti tasuta või tasulises levialas. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Järjest rohkem jõuab inimeste kätte niinimetatud nutitelefone, mida saab lisaks kõneteenuse tarbimisele kasutada kaasaskantava arvutina internetis surfamiseks.

Peale ostmise võidakse nutitelefon saada ka kingituseks või tarbijamängu kaudu.
Paraku ei pruugi iga omanik olla kursis kõigi selle tehnikavidina omadustega. Igati kasulikud võimalused võivad mõjuda äraspidiselt, kui nendega ei osata ümber käia. Et nii ei juhtuks, jagab tarbijakaitseamet oma koduleheküljel nõu.

Tasuta ja tasuline

Nutitelefonid vajavad arvutina töötamiseks traadita internetiühendust (WiFi) või mobiilset andmesideühendust. Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu sellele, et kui mobiiltelefon võimaldab internetiühendust WiFi ühenduse kaudu, on see kodu- või üldkasutatavates
WiFi-levialades tasuta.

Neile, kes kasutavad mobiilset internetiühendust, pakub mobiiltelefoniteenuse osutaja seda tasulisena. Tootjad on telefonid algseadistanud nii, et nende kasutajal oleks automaatselt võimalik saada mobiilne internetiühendus, mida pakuvad Eestis EMT, Tele2 ja Elisa. Paraku leidub ameti teada neidki, kes pole automaatsest mobiilsest internetiühendusest teadlikud ning kasutavad enese teadmata tasulist internetti.

Mahupõhine internetiühendus

Oluline märgusõna, mille tähendust peaks teadma, on «mahupõhine internetiühendus». Mobiilse internetiühenduse korral, kui telefonikasutaja pole liitunud teenuspaketiga, arvutatakse teenuse hinda mahupõhiselt, allalaetud megabaitide (MB) järgi. Näiteks 1 MB = 1.92 eurot (30 krooni).

Kui keskmise digifoto maht on 1 MB, maksab selle allalaadimine mahupõhise arvestuse järgi 1.92 eurot. On ka kindlal kuutasul põhinev maksustamisviis, mille kuuhinnad algavad 6.33 eurost (99 kroonist) ja kasutada saab peaaegu piiramatut andmemahtu.

Lihtne arvutus näitab, et kui laadida mahupõhise maksustamisviisi korral alla kolm digifotot, saaks kuutasuga internetiühenduse korral sama raha eest terve kuu jooksul alla laadida peaaegu piiramatult andmeid.

Eelöeldu ei tähenda muidugi, nagu tuleks eelistada kindla kuumaksuga ühendust, liiatigi kui pole plaanis telefoniga internetti kasutada. Tarbijakaitseamet soovitab toodet ostes ja paketti valides nii telefone kui pakette võrrelda ning paluda klienditeenindajal selgitada teenuse tingimusi, et leida sobivaim ja taskukohaseim variant.

Automaatne internetiühendus

Ehkki tasuta traadita internetiühenduse leviala on Eestis lai, ei kata see veel kaugeltki kõiki piirkondi ning kui telefoni kasutaja on tasuta WiFi levialast väljas, võib telefon otsida automaatselt tasulist mobiilset internetiühendust.

See on väga mugav, kuid üksnes kasutajatele, kes on teadlikud selle maksumusest. Need, kes pole põhjalikult tutvunud sideteenuse hinnakirjaga ja toote kasutamise juhendiga, võivad saada telefoniarve näol ebameeldiva üllatuse. Seepärast on kasulik uurida enne teenuse kasutamist sideoperaatorilt, kas arve suurusele on kehtestatud riskide maandamiseks limiit.

Kas automaatset ühendust saab välja lülitada?

Et mudelite ülesehituse loogika ei pruugi eri tootjatel kattuda, on tarvis kasutusjuhend kindlasti läbi lugeda ka neil, kes arvavad end tundvat telefone nagu oma viit sõrme.

Automaatsele internetiühendusele saab kasutaja käe ette panna ka ise, kuid see võib olla keeruline ega taha alati õnnestuda. Näiteks algseadete taastamise korral võib telefon otsida taas ühendust internetiga, mis tähendab, et seadeid tuleb uuesti muuta ja see ei pruugi olla telefonikasutajale sugugi lihtne.

Kannatlikumatel tasub põhjalikult uurida kasutusjuhendit ning kui sellest ei piisa, küsida nõu ja abi vastavatest foorumitest.

«Linnuke» vales kohas

Tarbijakaitse toob näite, mille puhul telefoniomanik hindas oma teadmisi üle. Nimelt soovis tarbija, et tema telefon kasutaks ainult vaba traadita internetiühendust. Olles eemaldanud «linnukese» kohast, kus pakuti võimalust saada internetiühendust sideettevõtte kaudu, arvas omanik, et asi on korras ja ta ei pea muretsema üllatuslike internetiarvete pärast, sest oli tasulisele internetiühendusele ligipääsu blokeerinud.

Sellest hoolimata avastas ta mõne aja pärast, et 3G ühendus on aktiivne ning selle teenuse arve on kasvanud 83.12 euroni (1300 kroonini). Telefoniteeninduses selgus pärast pikka uurimist, et «linnuke» ehk aktiivsena hoidmise käsklus oli jäänud kohta, mis käskis automaatselt andmevõrku vahetada.

«Kindlam on lasta telefon soovimatu interneti eest seadistada telefonioperaatoril, kuid paraku küsib nii mõnigi neist selle lihtsa liigutuse eest teenustasu,» tõdeb amet.

Ebameeldivuste ennetamiseks paneb tarbijakaitseamet inimestele südamele, et nad viiksid end mobiiltelefoni valides kurssi selle funktsioonide ja võimetega — peaksid nõu müüjaga ning küsiksid kindlasti, kas telefon võimaldab automaatset internetiühendust.

Kui telefonil on palju funktsioone, mida ostja ei vaja, tuleks tal ehk valida endale midagi sobivamat: ükski kasutaja ei soovi ju, et sidevahend oleks temast peajagu nutikam.

Üllatusarvete vältimiseks on osa sideettevõtjaid asunud kaaluma hinnaskeeme, mille puhul internetiühendust pakutakse fikseeritud tasu eest mahupiiranguta või on mahupiir seatud nii kõrge, et isegi automaatne internetiühenduse loomine ei tekita tarbijale ehmatavalt suurt lisakulu.

NÕUANDED

Millele nutitelefoni soetades tähelepanu pöörata.
• Enne ostmist kaalu, kas vajad kõiki pakutavaid teenuseid.
• Telefoni ostes tee kindlaks, milline on selle algseadistus.
• Kui algseadistus sulle ei sobi, palu müüjal telefon ümber häälestada.
• Tutvu sideteenuste hinnakirjaga ja toote kasutamise juhendiga.
Allikas: tarbijakaitseamet