Marja tänav osutus väljamõeldiseks

Selle tänava majad on identiteedikriisis. Mõnes registris on tegemist taludega, teisal jällegi Marja tänavaga. Kolmandas on nad korraga nii üht kui teist. Ka valla keskkonnaspetsialist peab olukorda absurdseks. Foto: Marko Saarm

Pollis asuvat Marja tänavat on harjunud kodutänavaks pidama mitu perekonda, nüüd aga selgus üllatusena, et sellist tänavat pole üldse olemaski.

«Olukord on tõepoolest absurdne,» nentis Karksi valla keskkonnaspetsialist Tiia Kukk. «Kusagil on kellelgi mingi muudatus tegemata jäänud.»

Kui lugu päris algusest harutama hakata, tuleb minna aega, mil Karksi vald otsustas asuda Polli külla tänavasilte paigaldama. Pollis asuvale Marja tänavale uut silti ei pandud. «Esialgu ei näinudki probleemi, mõtlesin, et küllap see tuleb,» rääkis Marja tänava elanik Katrin Johanson.

Ootab inimlikku lahendust

Et kõnealusel tänaval elab nii väikseid lapsi kui eakaid, on üheks mureks see, kuidas hädakõne korral teed juhatada. Katrin Johanson asus asja uurima ja siis selguski vallamajas, et niisugust tänavat ei ole olemas.

«Ostsin maja 12 aastat tagasi ja sellest ajast on kõik lepingud nii valla kui eraettevõtetega tehtud Marja tänava nime kasutades,» rääkis ta. «Ka 1999. aastal koostatud kinnistu hoonete inventariseerimisraamatus seisab aadressina Marja tänav 4.»

Veelgi enam, alles 2014. aastal oli vallaeelarves kirjas Marja tänava valgustusele kuluv summa.

Johanson ütles, et saab vallaametnikust väga hästi aru. «Ta soovib seadust täita ja nii peabki,» lausus ta. «Küsimus on aga põhimõtteline: kui palju Eestis selliseid probleeme veel on ja kuidas neid mujal lahendatud on.»

Ta sõnas, et kui säärast pretsedenti veel ei ole, tuleks sellele mõelda ja leida kõige inimlikum lahendus.

Tiia Kuke sõnul peitub Marja tänava bürokraatse jaburuse alge okupatsiooniajas. «Võib öelda, et tegemist on nõukaaja jäänukiga,» rääkis Kukk. Nimelt olla tema sõnul olnud veel 1990. aastate algul tänava nimi tõepoolest Marja. Taasiseseisvumise ja sellega kaasa tulnud omandireformi ajal otsustasid kohalikud võtta majadele talunimed. Nii näiteks on Marja tänava maja number 4, milles elab Katrin Johanson, katastriüksusena hoopiski Tiigi talu. «See on toona nende inimeste otsus olnud,« kinnitas Kukk.

Registrite andmed lähevad aga lahku. «Teederegister räägib taludest, aga rahvastikuregistri andmetel elavad nende majade elanikud Marja tänaval,» selgitas ta.

Ideaalset lahendust pole

Katrin Johansoni sõnul on veel kolmaski register, ehitusregister, kus on tema krundil hoonetel korraga nii Marja 4 aadress kui Tiigi kinnistu nimi. 

Tiia Kuke sõnul ootab kõnealuse tänava elanikke paratamatult ees dokumentidega tegelemine.

Esimene variant on tema sõnul teha muudatused registrites ja viia need vastavusse teederegistriga. «See tähendab, et need inimesed hakkavad tõepoolest elama taludes, olgu see siis Tiigi või Pihlaka.» Tõenäoliselt tuleb sel juhul ümber teha kõik majaga seotud lepingud, mis seni Marja tänavale olid saadetud.

«Teine variant on viia teederegistri info vastavusse tegeliku olukorraga, see aga eeldab volikogu otsust ja Marja tänava juriidilist loomist,» jätkas Kukk.

See variant tundub esmapilgul lihtne, kuid tähendab samuti parasjagu bürokraatlikku jaburust, mis inimeste elu päris palju mõjutab. Tema sõnul tuleb kehtiva seadustiku järgi tänavaid nummerdada nii, et vasakul pool on paaritud, paremal paarisarvud. Marja tänava majad on aga vastupidise numeratsiooniga, mistõttu jääksid inimesed selle variandi puhul küll Marja tänavale elama, kuid saaksid endale uue majanumbri ning see tähendaks, et muudatus tuleks ikkagi teha kõikidesse registritesse ja lepingutesse, mis senise aadressiga seotud. Otsuse, kuidas käituda, peavad Kuke sõnul langetama inimesed, kes sellel tänaval elavad. «Asi tuleks juriidiliselt korrektseks teha,» sõnas ta. 

Katrin Johansoni sõnul võib kõiki asjaosalisi rahuldava lahenduse puudumisel jätkuda ka praegune olukord. «Kaksteist aastat on niimoodi väga edukalt elatud ja kui mure abi saabumise pärast kõrvale jätta, ei usu, et ka edaspidi probleeme võiks tulla.»