Ene Saar tuletab meelde, et alates 2008. aastast, mil algas suur majanduslangus, on maapiirkondade olukord märgatavalt halvenenud. Vähenes üksikisiku tulumaksu laekumine ning ühtlasi kärpis riik protsenti, mille saab elanike maksudest enda käsutusse omavalitsus: kui varem oli see 11,93, siis nüüd on 11,4 protsenti.
Rikkad lähevad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks
/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)
20. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõvasti kahandati ka tasandusfondi eraldatavaid summasid. Just selle abil on varem üritatud tasandada Eesti jõukamate piirkondade ja teiste omavalitsuste vahel valitsevat ebavõrdsust. Masuaastatel on vahe Eesti rikkamate valdade ja Viljandimaa omavalitsuste vahel veelgi suurenenud. Jõukate hulka kuuluvad teatavasti Tallinn ja selle ümbruskonna vallad.
«2009. aastal vähendati tasandusfondi 23 protsenti ja nõnda on see praegugi, kuigi endine olukord lubati järgmisel aastal taastada. See tähendab, et Viljandimaal on jäänud igal aastal saamata umbes 1,6 miljonit eurot tasandusfondi toetust,» selgitab Karksi vallavanem Arvo Maling.
Tarvastu vallavanema Alar Karu jutu järgi kannatab meie piirkonnas muudatuste tõttu kõige vähem Viljandi ja kõige rohkem puudutavad need omavalitsusi, mis on niigi vaesed. «Eestis on nõnda, et rikkad muutuvad rikkamaks ja vaesed vaesemaks,» ütleb ta. Tema meelest iseloomustab see riigi regionaalpoliitikat, õigemini selle puudumist.
Ene Saar tuletab meelde, et riik on eraldanud 2011. aastal teede hooldamiseks üle kolme korra vähem raha kui 2008. aastal. Ühtlasi annab omavalitsuste rahakotile valusa hoobi see, et vahepeal on käibemaks tõusnud 18 protsendilt 20-le, mistõttu omavalitsused peavad maksma kõigi teenuste pealt kaks protsenti rohkem.