Meie põhiseadus peaks olema demokraatlikum

Olav Renno Foto: Elmo Riig / Sakala

EESTI VABARIIGI põhiseaduse esimene paragrahv sätestab, et kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kodanikke aga lastakse riigi kurssi ja arengut määrama vaid iga nelja aasta takka. Sealjuures on meie valimiskorraldus pehmelt öeldes üsnagi rahvakauge ja tükati raskesti arusaadavgi. Näiteks elektroonilise hääletamise ja mandaatide jaotamise koha pealt. Esimesena mainitu rikub ühetaolisuse printsiipi. 

Elektrooniliselt hääletanul on võimalik oma esialgset otsust muuta, nii-öelda klassikalisel moel valijatel see võimalik pole. Eelnev reastamine parteikontorites on aga jätnud paljud rohkem hääli kogunud kandidaadid saadikumandaadist ilma, sest mõni pisema häälesaagiga on «tagatoas» soositum.

Juba unustusse vajuma kippuva jääkeldri ajendatud rahvakogule laekunud tuhanded ettepanekud ei leidnud riigikogu eelmises koosseisus peaaegu üldse arutlemist. Nende hulgas oli ka soov, et presidenti saaks valida rahvas nagu enamikus demokraatlikuks peetavates riikides. Koalitsiooniparteide peamine vastuväide oli, et siis saavat president liialt võimu. Aga selleks kartuseks pole alust, kui põhiseaduses jääks presidendi funktsioonide loetelu samaks ja muutuks ainult tema valimise kord, mis praegu saadab Kadriorgu rahvalt võimu usurpeerinud parteidele kuuleka kummitempli käepideme.