Mia ole raudselt euru pääle üle lännu. Mõtli, et mis siin iki pelläte, ja viisi kik vallatse krooni kõrrage panka ja vaheti ärä. Poodin masse eurudege. Sai ilutsit läikvit sente tagasi ja kai, et tõse külle pääl om iluste Eesti kaard. Ilus raha, midägi ütelde ei ole!
Tegeliguld, kulla inimese, mes vahet sääl om, kas ta om euru või ruun. Muduki om peris uma rahast kahju. Aga ku me latse ollime, siss me raha ollive vahtre- ja jasminilehe, mes me puhmast tõmmassime.
Miul olli neist kah kahju. Ei ole vaja paanikat tetä, et inna tõusuve ja ei tää, mes viil. Mine puuti ja mõtle, et kik om nigu 15 kõrda odavemb, jumale mudu saat kik kätte! Enne olli piimapakk ligi 10 ruuni, a nüid ei ole üttegi.
Ku kaet, pallu kontu pääl järgi om vai pallu tasku jäänu om... No ärä nõnda pallu ette kae! Paremb om tõisipidi. Ku raha otsan om, siss ei ole midägi tetä, iket raasike ja küll ta jälle tule.
Ja kik nii ostupaanikade! Egä nüid ole nõukaaig, et tetäss sinu sellä taga kik ärä ja su kontu röövites pallass ja jäät pensiunist ilma. Meil om ju timukraatia ja sii tähendes sedä, et kik sõltus sinust endest.
Mesjaoss sa ostat sedä suhkurd präegu? Kik kotusse om tühjäss ostetu, nüid lätt viil jahu kah tagast järgi. Peidät selle suhkru koskile, unetet viil ärä, kos pandset, ja oletki ilma.
Miul tuleve kik ullu ideede pähä. Ku kennigi ärimiis ai jutu vällä, et suhkurd vaja osta, siss mia ole viil kõvemb ärimiis ja ütle, et omsest päeväst lääp vetsupaper jäle kalliss. Nüid sa läät puuti ja ostat
kardulekottege papert kokku ja omgi otsan. A mia pane kobrulehe põllu pääle kasume ja om tõistmuudu paper — nigu vanaste. Läät lepikude ja tõmbat kobrulehege. Mul om 80 ektari maad, mia küli kik kobrulehte täis ja äri akkap käimä!