Kõpu vald vaidlustab haldusreformi ja kahe tooli seaduse riigikohtus

Kõpu vallamaja Foto: Marko Saarm

Eesti kõige väiksemate omavalitsuste sekka kuuluv Viljandimaa Kõpu vald kavatseb riigikohtus vaidlustada hiljuti parlamendis heakskiidetud haldusreformi seaduse, aga ka niinimetatud kahe tooli seaduse.

Riigikogu andis 7. juunil heakskiidu kahele väga kaalukale seadusele. Neist esimene, haldusreformi seadus, määrab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5000 elanikku ning sätestab tähtajad, milleks peavad Eesti vallad ja linnad uutele kriteeriumidele vastama. Teisega anti parlamendi liikmetele voli kuuluda tulevikus valla- ja linnavolikogudesse.

Viljandimaal paikneva 643 elanikuga Kõpu valla volikogu tänase istungi päevakorras on kaks punkti, millega tahetakse läkitada riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus. Seejuures antakse mõista, et kohalike poliitikute hinnangul on parlament seadnud löögi alla kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud tagatised. 

Eelnõud kolleegidele aruteluks esitanud volikogu esimees Kaja Lind ütles, et initsiatiiv algatuseks sündis Kõpus, kuid sellele on põhimõttelist poolehoidu avaldanud veel mitme omavalitsuse tegelased, kellega nad on konsulteerinud.

Niinimetatud kahe tooli seadus on Linnu hinnangul vastuolus eelkõige võimude lahususe printsiibiga. «Võib oletada, et kui inimesed hakkavad olema mitmes kogus, ei ole neid tegelikult mitte kuskil. Samuti võib uus kord võtta võimaluse volikokku pääseda inimestel, kelle nimi pole kuigi kuulus, kuid kes samas on kohapeal tublid tegutsejad,» põhjendas volikogu juht.

Haldusreformi seadust puudutava eelnõu kohta ajakirjaniku küsimusele vastates nentis Lind, et selle taga on mitu aspekti, mille sõnastamisega telefonitsi jääb ta hätta. «Meil seisab enne volikogu ees veel laiendatud töökoosolek, kus räägime mõlema eelnõu tagamaad täpsemalt läbi,» lausus ta. Küll aga viitas Lind asjaolule, et seadus määras vabatahtlikuks liitumiseks omavalitsustele märksa lühema perioodi, kui algul olla lubatud. Tema meelest on küsitav seegi, kas sundliitmist rakendades saab rääkida võrdse kohtlemise printsiibist, mida riigi haldamisel tuleks tähtsustada.

Vastuseks küsimusele, kui tõenäoline on, et eelnõud täna heakskiidu saavad, nentis Lind, et ei tea volikogus kedagi, kes oleks ettevõtmises kahelnud.