Kodukohvikupidajad kriipsutasid menüüst toite järjest vähemaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Suure-Jaanis Oja tänaval avatud kohvikus Sõsar töötas õdede Grete ja Helen Akenpärgi taktikepi all terve perekond. Villu Sepp valmistas sõsarate retsepti järgi järjest burgereid, tõdedes, et professionaalsus pole veel nii suur, et saaks seda maksimaalse kiirusega teha.
Suure-Jaanis Oja tänaval avatud kohvikus Sõsar töötas õdede Grete ja Helen Akenpärgi taktikepi all terve perekond. Villu Sepp valmistas sõsarate retsepti järgi järjest burgereid, tõdedes, et professionaalsus pole veel nii suur, et saaks seda maksimaalse kiirusega teha. Foto: Marko Saarm

Suure-Jaani lähedal Taevere külas asuva Pärna talu perenaine Seidi Kuldvere katsetas pühapäeval, kuidas on üheks päevaks oma kohvik avada, ning kui hommikuse vihmasaju ajal ta veel kahtles, kas ta seda kunagi korrata tahab, siis pärastlõunal välja tulnud päike tekitas juba parema tunde.

«Kartulisalat, vahvlid ja küpsisetort,» loetles Kuldvere kella viie paiku õhtul, mis tal juba otsas on. Seda, et rahvast nii palju tuleb, ei osanud ämbritäie salatit valmis teinud perenaine oodata.

Samal ajal kui suur osa Pärna talu õuele kogunenud inimestest kuulas väljas Lõõtsavägilaste kontserti, korraldas üks mees ise väikse kontserdi: ukselt kõlas hääl, mis juhatas palkseintega majja.

Tagasi üles