Kõik Viljandi koolid on rahul oma vaheaegade süsteemiga, aga keegi pole rahul sellega, et õppepausid on erinevatel aegadel. Lahendus võib paista ministeeriumi ettepanekust minna üle viiele vaheajale.
Kevadvaheajad Viljandis – keegi pole erinevustega rahul, aga keegi ei muuda
16. juuni 2016, 06:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viie vaheaja teemat on arutatud mitu aastat, sest mallvaheaegade puhul on sügisveerandid lühikesed ja kevadised pikad, aga just kevadel on lapsed rohkem väsinud ja peavad eksamiteks valmistuma,» selgitas haridusministeeriumi avalike suhete juht Argo Kerb.
Nii tuligi ministeerium välja ideega, et 2017. aasta sügisest võiks minister teha korralduse, et Eestis on ametlikult viis koolivaheaega. See tähendaks aga, et suvevaheaeg algaks nädal hiljem kui praegu.
Abilinnapea: poliitikud ei survesta
Viljandis on juba kaks õppeaastat kulgenud rütmis, kus kaks kooli puhkavad ühel ja ülejäänud teisel ajal. Abilinnapea Janika Kivistiku sõnul on ühiskonna surve vaheaegade ühtlustamisele väga suur, aga koolid ei taha oma rütmi muuta, sest on sellega rahul.
Paar aastat tagasi veel Paalalinna koolis õppejuhiametit pidanud Kivistik ei tundnud oma sõnul tol ajal linnavalitsusest mingit survet, et kool peaks üle minema viiele vaheajale. Nüüd abilinnapeana töötades pole Kivistik oma ütlemist mööda püüdnud ka ühtegi kooli survestada, et mõni neist oma süsteemi muudaks.
Vabadus on toonud suure segaduse
Demokraatia ja iga kooli otsustusõigus on toonud kaasa olukorra, kus Viljandi lastel on kevaditi vaheajad eri aegadel ning see on linnas teravaid vaidlusi põhjustanud. «Viljandis on paari aasta jooksul olnud palju tähtsaid teemasid, aga vaheaegadega seonduv on kogu aeg olnud kõige olulisemate seas,» kinnitas Kivistik. Sellest räägitakse peaaegu igal direktorite kokkusaamisel ning lasteaedades ja koolides on harvad hoolekogude koosolekud, millel vaheajad jutuks ei tuleks.
Mai algul kutsus abilinnapea koolide hoolekogude esindajad raekotta kokku, et teemat ühiselt arutada. Tunni ja kahekümne minuti jooksul said küll paljud suu puhtaks rääkida, aga tulemust see ei andnud.
«Mulle tundub, et see riiklikult antud vabadus ise vaheaegade üle otsustada on toonud kaasa rohkem segadust kui kasu,» tunnistas Janika Kivistik.
Argo Kerbi selgitust mööda oli muudatuse põhjuseks mitme kooli soov oma õppetööd harjumuspärasest pisut teistmoodi korraldada. «See oli seadusandja otsus ja tema põhjendused,» viitas ta riigikogu otsusele. Kerbi sõnul on aga näha, et tekkinud on ka diskussioon teemal, kas säärase iseotsustamise võiks ära lõpetada ning ohjad taas raudselt ministri kätte anda. «Vastuolu on ju olemas,» tunnistas ta.
Haridusministeeriumis töötav viljandlane Kalle Küttis rääkis, et on oma koolis käiva lapselapse pealt näinud viie vaheajaga süsteemi häid külgi ning soovitaks seda teistelegi koolidele. «Eks ministri otsus pakkuda välja viie vaheaja süsteem pole ka õhust tulnud. Ju on tekkinud arusaam, et see on vist mõistlik,» arutles Küttis.
Arutledes võimaluse üle minna tagasi korra juurde, kus vaheaegade aja otsustab ainuisikuliselt minister, leidis Küttis, et see võib tekitada taas vastuseisu. «Kas või ainult vastuseisu pärast,» lausus ta. «Aga mõtlemise koht see muidugi on. Ka mina olen arvamusel, et Eestis võiksid olla kõik vaheajad ühel ajal.»
Koolivaheaegu saavad muuta volikogud, aga selleks peab tulema soov koolist. Koolijuht saab tegutseda siis, kui talle annab selleks volituse hoolekogu.