Viljandis Leola tänava lõpus on aastakümneid linnale kuuluvat maad kasutanud omaalgatuslikud peenraharijad, kuid nüüd ootavad seal kandis ees torutööd.
Torutööd künnavad läbi omaalgatuslike aiamaalappide
15. juuni 2016, 06:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktsiaseltsi Viljandi Veevärk juhataja Toomas Porro ütles, et selles piirkonnas algab lähikuudel Tallinna tänava sajuveeprojekti esimese etapi ehitus.
Tallinna ja Leola tänava lõppu rajatakse torustik, mille kaudu juhitakse sajuvesi Home Gallery ja Magaziini maja vahelt alla Valuoja oru ojja. Leola tänavast ojani paigaldatava maa-aluse toru pikkus on 380 meetrit.
«Tallinna tänava kandis on viimastel aastatel toimunud arendustegevus ja võetud kasutusele kinnistuid,» lausus Porro. «Et arengut toetada ja tänavatelt vett ära juhtida, ehitab Veevärk sinna piirkonda sajuveetorustiku.»
Viljandi linn on Veevärgile vajalikuks tööks ehitusloa andnud ning praegu valmistab too hanget ette.
«Ehitamine algab ilmselt augustis ja lõpeb enne külmade tulekut, täpseid tärmineid ei oska veel öelda,» rääkis Porro.
Nagu ta nentis, on aiamaadele seatud vastavad infotahvlid ning maasse löödud värvilise otsaga toikad osutavad tulevasele trassile. Porro sõnul hõlmavad ehitustööd mõlemal pool tööjoont umbes 15 meetri laiust ala.
Kaebusi pole tulnud
Viljandi linnavalitsusel pole infot, et keegi peenramaa kasutajaist oleks ees ootavate torutööde pärast linnaga kurjustanud. Vähemasti ütles majandusameti juhataja Reevo Maidla eile keskpäeval, et temani pole võimalikud kaebused jõudnud.
Kas linna omaaegne juhtkond kunagi neid peenraid üldse rajada lubas või on kodanikud ise härjal sarvist haaranud ja täiesti omal initsiatiivil linna maad harima hakanud, ei osanud Maidla öelda.
«Siis peab hakkama päris detektiivitööd tegema,» tähendas ta. «Võib-olla ühel päeval keegi kummalise ametinimetusega inimene ütles, et jah, tehke siia – ehk kunagi 2016. aastal hakatakse sajuveetrassi tegema, aga sinna on veel 42 aastat aega.»
Maidla nentis, et linnavalitsus on kõnealuses kohas linna maal peenraharimist sallinud, aga praegu on üldsuse huvi sinna sajuveetorustik ehitada. Ta lisas, et neid peenramaid, mis tööle ette ei jää, võib endisel moel edasi kasutada, kuni linnal pole seal plaanis midagi targemat ette võtta.
Üleeile pärastlõunal toimetas kõnealusel peenramaal Mare Jolkina, kes on oma sõnul seal aiasaadusi kasvatanud üle kümne aasta, olles saanud maatüki inimeselt, kes seda enam ei vajanud.
Jolkina kasutuses olev maalapp jääb tulevasest trassist ja töötandrist eemale, aga kas ka piisavalt palju, on esiti vara kindlalt öelda. «Mõtlesin algul, et ei tule enam rohimagi,» meenutas ta esimest mõtet, mis oli tärganud poolteist nädalat tagasi, kui ta infotahvleid märkas.
Siiski otsustas ta peenramaal harjumusest edasi toimetada. Jolkina lisas, et elab Kauge tänava kortermajas, kust on haritava maalapini kümmekond minutit kõndida. Tema sõnul on teisedki maaharijad enamasti kortermajade elanikud.
Viljandi Veevärgi juhataja Toomas Porro lisas, et ettevõte kavatseb augustis esitada taotluse keskkonnainvesteeringute keskusele, et küsida toetust kogu Tallinna tänava sajuveetorustiku ehitamiseks alates Looga tänavast. See ühendatakse tänavu valmiva ja Valuojja suubuva torustiku külge.
Abiga ja abita
Porro nentis, et töö esimese etapi maksumust ei oska ta prognoosida ning hind selgub hanke tulemusena. Selleks keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust küsida ei saanud, sest sajuveetorustiku ehitus pole riigiabikõlbulik.
«Tallinna tänaval aga on plaanis rekonstrueerida nii vee- kui kanalisatsioonitorustikke ning sellisel juhul saab taotleda keskkonnainvesteeringute keskuselt luba ehitada sajuveetorustik teiste torustikega koos,» lisas Porro. «Nõnda saab vähendada sajuveetorustiku maksumust ühise ehituse kaudu.»