Maaeluidüll linlikus garneeringus ehk Kitsed ja jänesed tagahoovis

Kristi Ilves
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kitsepiim aitab Jarekil (vasakul) ja Jarmol allergiast võitu saada.
Kitsepiim aitab Jarekil (vasakul) ja Jarmol allergiast võitu saada. Foto: Kristi Ilves

Mustla alevikus kahe asfalttee vahel on kena aiaga majake. Samasugune kui paljud teised tema ümber. Väraval annab silt teada maja valvavast koerast. Kes aga väravast hoovi on pääsenud, leiab end äkki justkui taluõuest, kus lapsed kitsedega võidu jooksevad.

Perenaine Anneli Luik ütleb, et on alati loomi armastanud. Lapsena emaga kortermajas elades olid ta lemmikud tõukoerad, esmalt puudlid. Hiljem oma avara aiaga majja kolides olid võimalused suuremad ja pidada sai mitut koera korraga. 2014. aasta sügisel võeti küülikud.

«Ma kangesti tahtsin loomi pidada. Mulle meeldivad küülikud, see on minu teema,» räägib Anneli Luik. Samas möönab ta, et iga lihaküüliku elu ühel päeval paratamatult lõpeb. «Mina pean iga kord otsustama, kes järgmisena patta läheb. Vahepealne osa jääb mu mehele. See pole muidugi ta lemmiktegevus, aga ta saab hästi hakkama. Mina ignoreerin seda. Küüliku liha süüa ja sellest toitu valmistada seevastu meeldib mulle väga.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles