Tööandjaid peab reformi käivitajate arvates innustama eelkõige kimbutav tööjõupuudus

Foto: Erakogu

Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ütleb, et olukorras, kus paljusid ettevõtteid kimbutab tööjõupuudus, peab tööandja suutma kohaneda töötaja eripära silmas pidades.

Arne Kailas, töövõimereformi puhul on juttu 200 miljonist eurost. Kui suur osa sellest rahast jõuab konkreetselt abivajajateni (toetusraha, transport tööle, vajadusel abiisik)? Kui suur osa kulub ametnikele ja ekspertidele? 

Töövõimereformi toetamise süsteemi loomine ja juurutamine läheb 2020. aasta lõpu seisuga maksma ligi 199 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu raha moodustab 169 miljonit. Enamik rahast, 142,6 miljonit, on mõeldud inimeste aitamiseks töötukassa aktiivsete tööturumeetmete abil, sealhulgas näiteks tööalane rehabilitatsioon. 44,9 miljonit eurot on nähtud ette abivahendite kättesaadavuse parandamiseks ning kaitstud töö teenuse arendamiseks sotsiaalkindlustusametis ja Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses. Ülejäänud summad on mõeldud väiksemate tegevuste jaoks, nagu IT-arendus, metoodika arendamine ja katsetamine, spetsialistide koolitamine ja muu.