Ramo Pener: Kui tugevad on Eesti perekonnad?

Ramo Pener Foto: Erakogu

KETT ON NII tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli. Ühiskond on nii tugev, kui tugevad on tema perekonnad. Kui tugev on Eesti pere? Väidan, et ta on ümbritsetud paljudest ohtudest.

Eesti pere tüveks on postmodernism ning oksteks hedonism, relativism, nihilism, skeptitsism, egoism, pragmatism, karjerism ja ateism. Nendel okstel valmivad mõrud viljad nagu piirideta vabadus, vastutustundetu elunautlemine, püsiväärtuste eitamine, usaldamatus, kõige ümberhindamine materiaalseks kasuks ja enda jumalaks pidamine.

ABIELU KUI pere alustala on ammu kokku varisenud. Abielusisesed suhted on võrdsustatud abieluväliste suhetega. Abielumudelist on kõrvaldatud sellised tegevused nagu pingutamine, teenimine, loobumine, andumine, pühendumine, empaatia ning kahjuks ka usk, lootus ja armastus.

Altruismile pole siin kohta, hetkenaudingud on üle kõige. Tunded võetakse aluseks tegude hindamise kriteeriumina. Kõik, millega kaasnevad positiivsed tunded, on hea, vajalik ja soositav. Usaldus ja truudus abielupartnerluses on aga juba ammu out, sest eeldaksid enesedistsipliini.

Vabaabielu juriidilise abielu pakendis mõjub destruktiivselt eeskätt lastele, kes vajavad turvatunnet.

KAS MEIE ELU juhivad suguhormoonid, hedonistlikud emotsioonid või südametunnistus koos mõistusega? See on fundamentaalne ja eksistentsiaalne küsimus. Kui lähtume ainult instinktidest ja petlikust intuitsioonist, siis on oht, et kaotame orientatsiooni ning oskuse vahet teha isegi oma vasakul ja paremal käel.

Perekond ja abielu on võrreldavad organismiga, mitte lühiajalise projektiga. Kui mingi elund ei toimi, on kogu organismi talitlus pärsitud. Abi ja ravi ei ole partnerite vahetusest ja romantilisest põnevusest, vaid  oma südametunnistuse elluäratamisest ning mõtete selgusest ja puhtusest. See tähendab rasket tööd iseendaga.

ÜHISKONNATEADLANE Ene-Margit Tiit väidab, et Euroopa läks 1970. aastatel üle modernsele peresüsteemile ning seejuures on oluline märksõna tolerantsus, mida sageli käsitletakse kõikelubatavusena. Abielu teisenemist põhjendatakse suureneva isikukesksusega: tähtsad on iseenda heaolu ja emotsionaalne seisund, partneri roll on teisejärguline.

Heaoluühiskond kohaneb muutuva perekonna, sealhulgas naise iseseisvusega. Emantsipatsioon meeldib paljudele õrnema soo esindajatele. Kas pole aga õrnus ja tugevus emantsipeerunud ühiskonnas suhtelised mõisted? Suhtelised on ka usaldusväärsus ja truudus.

PROFESSOR Tiit toob esile mõtlemapaneva tõiga uurimistulemustest. Nimelt soodustavad tolerantset hoiakut vabaabielu ja vallaslaste suhtes kiriku nõrk mõju ning elanike kõrge haridustase.

Noorte seas on ülekaalus vabaabielud. Miks? Kas hirmust vastutuse, kohustuste ja partneri õiguste kaitsmise ees?

Siit on väike samm olukorrani, kus mehed mängivad raha ja autodega ning naised oma kaubandusliku välimuse ja partneri tunnetega. Minu silmis on see märk sotsiaalsest ebaküpsusest, sellest, et ei olda valmis olema oma partneri kõrval ka halbadel päevadel.