«1893. aastal ilmus ajalehes «Olevik» (nr 15, 20 ja 21) jutustus «Beethoveni armulugu». Sellest loeme, kuidas Viinis iseäralikuna üldtuntud Beethoven jalutas 1822. aastal, ilmale vaatamata, ikka täpselt samal ajal pealelõunati purskes kaevude lähedal. Ta ei olnud leidnud oma ooperi «Fidelio» Leonore osale sobivat lauljat. Sõbrad soovitanud selleks näitlejanna Sophie Schröderi 17-aastast tütart, kes hiljuti Mozarti «Võluflöödi» etendusel Pamina osas «oma hääle ja kujuga kõikide südamed võitnud». Pahane Beethoven vastas: «Ei, ühe 17-aastase tütarlapse jaoks ei ole Ludvig van Beethoven oma Leonoret mitte komponeerinud!» Ta ähvardanud: kui keegi sellest veel räägib, siis põletab ta oma ooperi.
Tellijale
Beethoveni armulugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalutuskäikudel tuli temale alati vastu noor tütarlaps. Ühel tuulisel ja äikeselisel päeval märkas Beethoven teda ja küsis: «Laps, seesuguse ilmaga oled sa weel wäljas? Kas oled ära eksinud või muidu hiljaks jäänud?» Vastuseks oli: «Ma tahtsin ainult Teie juurde!»