/nginx/o/2011/01/14/498766t1h2779.jpg)
Neljapäeval valitsuses põhimõttelise heakskiidu saanud kava kehtestada kõigile kütusemüüjatele vähemalt 100 000-eurose tagatise nõue võib anda surmahoobi pisikestele maatanklatele.
Tagatisenõue võib petturite asemel kaotada maatanklad
/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
15. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu rahanduskomisjonis algatatud eelnõu seletuskirja kohaselt on tagatist vaja selleks, et võidelda kütuseäris lokkava käibemaksupettuse vastu. Maksu- ja tolliameti arvutuste järgi jäi riigil ainuüksi mullu saamata ligikaudu 46,78 miljonit eurot (732 miljonit krooni).
Vastemõisa tanklat pidava osaühingu Kruuse juhatuse liige Siim Kruuse nägi seadusemuudatuse taga hoopis suurte kütusekartellide huvi väiketanklad välja suretada.
«Mind paneb nördima, et pettuste vältimise sildi all soovitakse likvideerida konkurente ja luua takistusi väikeettevõtetele,» teatas ta. «Tegelik käibemaksupettuse koht on kindlasti ka eelnõu autoritele teada: selline võimalus saab tekkida ainult kütuse aktsiisilaost väljaviimise ajal.»
Lahendus peitub aktsiisilaos
Siim Kruuse hinnangul võiks aktsiisilaost kütust ostvatele hulgimüüjatele tõepoolest suure, näiteks miljonieurose tagatisraha kehtestada. Väiketanklate puhul on see tema meelest aga absurdne, sest nende ostetud kütuselt on käibemaks riigile juba makstud.
Kütusega nii jae kui hulgi kaupleva Texori juhatuse esimees Arli Okas leidis samuti, et maksupettusega tuleks võidelda juba aktsiisilaos. Tema nägemuse kohaselt poleks selleks aga vaja tagatisraha, vaid käibemaksu korjaks ostjatelt enne kütuse väljaviimist aktsiisiladu.
«Väidetavalt ei saavat seda teha Euroopa Liidu direktiivi tõttu, kuid Lätis selline süsteem kuuldavasti toimib,» lausus ta.
Küsimusele, miks käibemaksu ei võiks koguda juba kütuse aktsiisilaost väljaviimise ajal, «Sakalal» eile rahandusministeeriumist vastust saada ei õnnestunud.
Pisifirmale suur, petturile väike
Arli Okase hinnangul pole 100 000-eurost tagatisraha mõtet kehtestada ka sellepärast, et see on maksupetturite takistamiseks liiga väike. «Kütuseäris liiguvad lihtsalt nii suured summad — 100 000 eurot on paari koorma hind,» selgitas ta.
Seevastu väikestele maatanklatele on 100 000 eurot väga muljetavaldav summa. Näiteks osaühingu Kruuse mullune kütusemüügi käive oli umbes 319 558 eurot, millelt makstav käibemaks moodustab 63 911 eurot ehk tublisti vähem, kui oleks minimaalne tagatisraha.
«Isegi kui tagatisraha leidmine ei osutu probleemiks, kaasnevad sellega kulutused, mis vähendavad tankla konkurentsivõimet ja mille peavad kinni maksma kütuse ostjad,» nentis Siim Kruuse.
Leie tanklat pidava osaühingu Levax JK juhatuse liikme Mati Toomsalu arvates võiks tagatisraha määrates arvestada ettevõtte ajalugu ja see, kel varasemaid rikkumisi pole, ei peaks ka tagatist maksma.
«Meil seda raha ei ole,» tunnistas ta. «Vaatame, kuidas see seadus tuleb, aga tundub, et väikeettevõtetel on pind silmas.»
ARVAMUS
Mati Toomsalu,
Levax JK juhatuse liige
Riigikogus on seadusemuudatus küll veel vastu võtmata, kuid üldiselt on see sigaduse tipp. 20 aastat pole meie firma sentigi võlgu jäänud ja nüüd oleme äkki kaabakad! Selle asemel et kõigile ühe laia lauaga lajatada, võiks maksu- ja tolliamet tööle hakata.