Õpilased nõudsid erakooli muutumist gümnaasiumiks

Eile valmistusid Viljandi vaba waldorfkooli üheksanda klassi õpilased õpetaja Rein Aidaku juhendamisel tänaseks matemaatikaeksamiks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võib juhtuda, et kõik üheksa lõpetajat jätkavad sügisest oma haridusteed samas koolis. Foto: Marko Saarm

Kui neli aastat tagasi muutusid kõik Viljandi gümnaasiumid koolireformi tulemusena üleöö põhikoolideks ja tööd alustas Viljandi gümnaasium, siis sel sügisel võib plaani õnnetumise korral koolikell heliseda veel ühes gümnaasiumis, sest vaba waldorfkool avab kümnenda klassi.

Sellega astub erakool esimese sammu, et kolme aasta jooksul kasvada 12-klassiliseks gümnaasiumiks, kus õppetöö käib waldorfpedagoogika alusel. See tähendab, et kogu õpetus on läbi põimitud kunstilis-praktilise tegevusega, olles nii kergemini omandatav.

Eile oli Viljandi vanalinnas Lutsu tänaval tegutsevas waldorfkoolis üheksanda klassi õpilastele viimane konsultatsioon enne tänast põhikooli matemaatikaeksamit. Kooli kolleegiumi juhataja Indrek Roosi ütles, et põhikooli lõpetab üheksa õpilast, kes kõik käisid mai lõpul ka vastuvõtukatsetel, et jätkata sügisel õpinguid samas koolis.

Just tänased üheksandikud olidki andnud viimase tõuke kümnenda klassi avamiseks. «Sel aastal olid väga aktiivsed õpilased, kes lausa nõudsid, et nad tahaksid sellist gümnaasiumi, nagu põhikool on olnud,» ütles selle kallal vaeva näinud õpetaja Sulev Ojap, kes oli 1993. aastal ka Viljandi vaba waldorf­kooli idee algataja. Vastuvõtukatsetel oli käinud üks õpilane väljastpoolt praegust kooliperet ning lisavastuvõtt on veel enne 1. septembrit.

Sada eurot kuus

Kooli kodulehel seisva kirjelduse järgi oodatakse kümnendasse klassi õppima noori, kes on siiralt huvitatud õpingute jätkamisest, aga samas ei soovi veel pühenduda ühele kindlale õppesuunale. Waldorfkooli gümnaasiumiõppes saab lisaks põhi- ja valikainete omandamisele proovida kätt mitmel praktilisel alal, näiteks torulukksepa- ja kingsepatöös ning elektroonikas ja maamõõtmises. Sulev Ojapi sõnul ongi umbes kolmandik õppest kunstilised ja praktilist laadi asjad, et gümnaasiumiosa elulisemaks muuta.

«Usun, et Viljandisse sobib see väga hästi, sest kultuuriakadeemia on samasuguse, kõrgharidusmaastikul teise suunaga,» ütles Ojap.

Viljandi haridus- ja kultuuriameti juhataja Mall Kõiv lausus, et tema teab waldorfgümnaasiumi plaanide kohta vaid niipalju, et kool on esitanud haridus- ja teadusministeeriumile koolitusloa saamise taotluse ning sõlminud Viljandi huvikooliga ühe klassiruumi kasutamiseks eellepingu.

Linn pole veel arutanud, kas või kuidas hakata rahastama erakooli gümnaasiumiosa, kus igakuine õppemaks on sada eurot. «Üldiselt oleme erakoole võrdselt kohelnud ja kõiki toetanud. Mis on meie seisukoht uuel õppeaastal, pole veel arutanud,» rääkis Kõiv.

Ta leidis, et iga uuendus on millekski hea ja huvitav. «Kui linna poole pealt vaadata, siis otsest vajadust gümnaasiumi avamise järele pole, aga kui kool lähtub oma arengust, siis miks mitte – proovida ju võib.» 

Tartu waldorfkoolis on gümnaasiumiosa Kõivu teada hästi tööle läinud.

Õpetajate otsingul

Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk leidis, et kuna waldorfkoolil on oma kontseptsioon, on selle muutumine gümnaasiumiks igati tore.

«Kõikide selliste mõtete puhul peab vaatama, mida need linnale juurde annavad, ja selles kontekstis on see huvitav,» lausus Luisk. Ta leidis, et kui pakkuda gümnaasiumiharidust, siis see peab olema ennekõike valikurohke.

Kui Viljandi gümnaasium otsib järgmiseks õppeaastaks bioloogiaõpetajat, siis vaba waldorfkool ootab tänavu sügisel avatavasse gümnaasiumisse lisaks emakeele- ja kirjandusõpetajale tööle matemaatika-, füüsika- ning keemiaõpetajat. 

Kui Sulev Ojapi sõnul võib õpetajate leidmine keerukaks osutuda, siis Ülle Luisk ütles, et neil pole õpetajate leidmisega seni raskusi olnud, sest riigigümnaasium on erialaõpetajatele hea väljakutse.

«Et Viljandi on äärmiselt mõnus elukeskkond, võib tekkida ka mõnel noorel õpetajal plaan just siia elama tulla,» ütles Luisk.