Aeg riigireformiks (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Laanet
Kalle Laanet Foto: Peeter Langovits / Postimees

KUIGI EESTI RIIK toimib üldjoontes hästi, on õhus ootus, et elujärg paraneks ning riigi osutatavate teenuste hulk ja kvaliteet paraneksid. Ees seisvat riigireformi veabki soov muuta avaliku halduse toimimine ühtsemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks.

Eesti iseseisvuse taastamisest on möödunud veerand sajandit ja selle ajaga oleme suutnud üles ehitada tänapäevase demokraatliku ühiskonna. Eesti kuulub kümnetesse olulistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Väiksusest hoolimata peetakse meid edumeelseks ja usaldusväärseks partneriks. Meil ei ole põhjust oma riigi arengut ja saavutusi häbeneda, vaid võime kõhklemata nende üle uhkust tunda.

Eesti riigivalitsemise süsteem määrati üldjoontes kindlaks juba 1992. aastal, kui rahvahääletusel võeti vastu meie põhiseadus. Täidesaatva riigivõimu toimimist reguleerib seniajani 1996. aasta algul jõustunud vabariigi valitsuse seadus. Kuigi neid mõlemat on mitu korda muudetud, on riigi valitsemise korraldus püsinud üsna stabiilsetel alustel.

Tagasi üles