Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2011/01/14/498677t1h283f.jpg)
Kolmapäeval, 19. jaanuaril kell 18.30 algab Viljandi muusikakooli orkestrimajas Kadri-Ann Sumera klaveriõhtu.
Kava esimeses pooles esitab ta kõrvuti kahe suure poolaka, Karol Szymanowski ja Fryderyk Chopini teoseid. Mõlema loomingut iseloomustavad peenus ja delikaatsus, detailide täpsus ja viimistletud muusikaline faktuur. Szymanowski, ülimalt omanäoline ja huvitav helilooja, on oma värvika ning omapärase loominguga jäänud teenimatult kaasaegsete varju.
Teine pool koosneb Franz Schuberti ekspromptide tsüklist. Kogu kavas valitseb pisut nukker ja nostalgiliselt poeetiline meeleolu.
Szymanowski tsükkel «Maskid» on värvikas, lausa teatraalne teos. «Šeherezade» on loodud inspireerituna kuulsast «1001 öö muinasjutust» ning selles on tunda eksootilist Araabia hõngu ja salapära.
Muusikas võib kergesti kujutleda neid sageli pisut õudust tekitavaid lugusid. «Don Juani serenaad» portreteerib kuulsat naistevõrgutajat.
Muusikaajaloo armastatumate heliloojate hulka kuuluva Fryderyk Chopini «Poloneesid» on nagu heroilised muusikalised monumendid. Üks suurejoonelisemaid ja traagilisemaid on «Polonees fis-moll», milles Chopini südamevalu oma kodumaa pärast avaldub pisut militaarsel moel hobuste kappamise ja relvade tärina kaudu. Pateetilistele ääreosadele vastandub keskmises lõigus õrn ja lüüriline, intiimse alatooniga masurka.
Franz Schubert on ennast muusikaajalukku kirjutanud põhiliselt enam kui 600 lauluga. Meloodilisus ja laulvus on omased ka tema instrumentaalloomingule.
«B-duur Eksprompt» on helge, justkui naeratava meeleoluga variatsioonitsükkel, milles üks ja sama kaunis lauluviis ilmub väga mitmes kuues, säilitades ikka nõtke ja kergejalgse, pisut salongliku ilme.
Oma tulise karakteri ja virtuoossuse tõttu moodustab ta teistele paladele suure kontrasti.