Noored ammutavad kontsertlaagris tippudelt tarkust ja inspiratsiooni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Festivali lõppkontserdil esitati kolme päeva jooksul õpitubades harjutatut ja loodut.
Festivali lõppkontserdil esitati kolme päeva jooksul õpitubades harjutatut ja loodut. Foto: Jaan Männik

Võib julgelt väita, et «Koolijazz» on surunud ennast Viljandi tihedasse muusikakalendrisse.

2004. aastal alguse saanud koolinoorte õppe- ja kontserdilaager on igati õigustanud enda olemasolu nii Viljandi kui kogu Eesti muusikakaardil. Selle aja jooksul on suur hulk rütmimuusikahuvilisi noori saanud kokku tippmuusikutega ning ammutanud neilt tarkust ja inspiratsiooni.

Mõnest esimestel festivalidel osalenud noorest talendist, nagu Peedu Kassist, Erko Niidust ja Tõnu Tublist, on kasvanud omanäoline ja nõutud artist. Nad on hõivatud muusikud ning andnud mitmesuguste koosseisudega välja tosina jagu plaate. Olen veendunud, et kümne aasta pärast võime seostada «Koolijazziga» veelgi suuremat arvu häid muusikuid.

Õpihimu ja omanäolisus

Kolme päeva jooksul õpitubades harjutatut ja loodut esitati reedel, 7. jaanuaril Viljandi pärimusmuusika aidas peetud lõppkontserdil. Ilmsiks tulid noorte muusikute õpihimu ja omanäolisus.

Esimesena astusid lavale Reigo Ahvena rütmikaklassis osalenud, tõestamaks endale ja kuulajatele, et hea muusik peab olema dünaamiline ning suutma mängida nii rühmas kui üksi rambivalguses.

Noored püüdsid kanda publikule mõistatamiseks cajon’idel ette tuntud popmuusikahitte, kuid paraku jäi trummarite keel kuulajatele mõistatuseks.

Liina Saare juhendatud lauljate ansambel oli kolme päeva jooksul harjutanud koos toimimist ning saavutanud hea kooskõla. Nat King Cole’i «Staighten Up And Fly Right» kõlas kindlalt ja maitsekalt.

Jalmar Vabarna ja Jaan Jaago kitarriklass esindas Viljandile omaseks saanud folgielementi. Noored kitarristid said kindlasti aimu, et ka pärimuslugudele saab läheneda kui rütmimuusikale, nagu Vabarna ja Jaago ansamblites Zetod ja Gjangsta edukalt teevad. Esinedes kontserdil koos õpetaja Jaagoga, põimisid nad pärimusmuusikasse roki ja džässi elemente.

Kõige keerulisem ülesanne lasus ehk Kirke Karjal ja tema kolmel klaveriõpilasel, kes pidid astuma lavale võrdselt suuremate koosseisudega. Klahvpillimängijatele omase külma närviga suutsid nemadki laagris õpitut publikuga jagada.

Muusika on keel

Henno Kelpi juhendatud bassistide õpitoas domineerisid taas madalad sagedused. Olles ka ise basskitarri õpilasena «Koolijazzil» osalenud, pidasin seda koosseisu kõige südamelähedasemaks. Hea oli näha, et juhendaja oli näidanud laagrilistele basskitarri võimalusi ja funktsioone: väike koosseis suutis panna muidu üsna ühes registris kõlavad pillid tekitama palju mitmekülgsema ansambli illusiooni.

Õhtu ühe meeldivama esituse pakkus Andre Maakeri kitarriõpituba. Kolme laagripäeva jooksul valminud lugu oli igati viimistletud. Noored kitarristid mängisid laval õpetaja kõrval kui võrdsed ning see andis ansamblile hea kõla ja kuulajatele tugeva elamuse.

Üks koosseis lauljaid astus lavale Arno Tamme juhtimisel. Koos sukeldusid noored Bobby McFerrini eeskujul improviseerides Aafrika rütmidesse. See rühm näitas, et muusika on keel, ning publik võis kuulda ja näha, kuidas õpetaja ja õpilased selle kaudu suhtlevad.

Et viiuldajaid oli festivalile registreerunud ainult üks, moodustati tema jaoks eraldi ansambel, mida juhendas meie paremaid maailmamuusika tundjaid Villu Veski.

Nii sai ka nimetatud ansambel omapärase kõla, mille žanri ei ole võimalik üheselt määratleda. See võiks anda mõtteainet kõigile noortele muusikutele, kes mängivad mõnda instrumenti, mis traditsiooniliselt rokk- või džässansamblitesse ei kuulu.

Särav etteaste

Kontserdi kulminatsioon saabus, nagu «Koolijazzi» lõppkontsertidel ikka, bigbändi etteastega, mida sel aastal oli saabunud vaid päevase etteteatamisega juhendama Teet Raik. Esimesest noodist viimaseni ei jäänud kahtlustki: ta oli mees omal kohal, nagu võis kuulda muusikast ja näha esinejate silmadest. Särasid nii solistid kui orkester — publikust rääkimata.

Tänavuse laagri eest tuleb tänada Aivar Trallmanni ja Tanel Kadalippu. Tuleb üksnes loota, et see igatalvine festival jääb kestma ning meelitab üha rohkem noori hea muusika juurde.

FESTIVAL
Kolmepäevane laager-festival «Koolijazz=Jazzikool» peeti Viljandis 5.—7. jaanuarini.
• Laagris lõi kaasa 80 noort mitmelt poolt Eestist.
• Õpitubasid juhatasid Kuubalt pärit löökpillimängija Luber Jimenez Junco, Raivo Tafenau, Jaak Sooäär ja teised.  
• «Koolijazz=Jazzikool» oli Viljandis seitsmendat korda.
Allikas: korraldajad

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles