Üheöökohvikud olid loodetust populaarsemad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ingeri maja taga tegutses korraga mitu söögikohta. Ühes nurgas pakkus kuuekäigulist õhtusööki Valmiermuiža kohvik, teises otsas tegid kokkadest muusikud burgereid.
Ingeri maja taga tegutses korraga mitu söögikohta. Ühes nurgas pakkus kuuekäigulist õhtusööki Valmiermuiža kohvik, teises otsas tegid kokkadest muusikud burgereid. Foto: Marko Saarm

Reede õhtuks Viljandisse loodud üheöökohvikud tõid kokku arvatust palju suurema rahvahulga ning mõned neist jäid klientide teenindamisega isegi pisut hätta.

«Me ei uskunud, et nii palju inimesi tuleb,» nentis lauluväljaku kõrval asuvas kenas hoovis kreekapärases restoranis kanavarrast grillinud Priit. Tema oli üks umbes kümnest inimesest, kes oli majaperenaisele appi tulnud. «Eks me ole vist väga hea koha peal,» lausus ta. «Toit on kreekapärane ja muusika on sealt.»

Ingeri maja taga asunud Valmiermuiža kohvikusse pääsesid einestama need, kes olid koha 37 euro eest ette ostnud. Kohviku kokk Dzintars Kristovskis oli enne toiduvalmistamist veetnud kaheksa tundi Viljandi ümbruse metsades ja põldudel ning korjanud sealt 12 kasti toorainet, mida ta reedel kasutas. Nii valmis kuuekäiguline õhtusöök.

Tagasi üles