Varesed on Viljandi staadioni nuhtluseks

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnastaadioni rajakate on vareste väljaheidetest valgekirju.
Linnastaadioni rajakate on vareste väljaheidetest valgekirju. Foto: Elmo Riig

Viljandi spordikeskuse juhataja asetäitja Igor Tavaste sõnutsi on alaline mure varestega, kes roojavad linnastaadioni tribüüni istmeid, teevad täis jooksuraja ja seavad ohtu elektroonilise ajavõtusüsteemi.

Et linnavalitsuse tagant võeti talvel puud maha, kolis kevadel tõenäoliselt sealt linnastaadioni kõrvale puude otsa suurem koloonia ning senise ühe pesakonna asemel on spordivõistluste publikuks veerandsaja pesaga vareste kogukond.

Ajavõtusüsteem on löögi all

«Võistlusi on meil ju tihti ja lapsed treenivad seal ning alati on oht vareseroojaga pihta saada. Isegi olen neile ette jäänud,» kõneles Igor Tavaste. «Hansapäevade ajal on suur sõpruslinnade jalgpalliturniir viie riigi esindajate vahel, siis võivad Viljandi varesed laiemaltki tuntust koguda.»

Tavaste sõnutsi püütakse tribüüni pinke puhtana hoida, kuid ei jõuta seda pidevalt teha. Sama häda on staadionikattega, millele happelised väljaheited ei pruugi hästi mõjuda. Eriti suur on mure selles staadioni küljes, kus on «Jooksja» kuju.

«Elektroonilisest ajavõtusüsteemist on mõni sentimeeter mööda läinud. Varese väljaheide võib selle rivist välja lüüa,» rääkis Tavaste. Tema sõnutsi on praegu ainus võimalus katta süsteem võistluste ajal kinni, siis ei saa see kahjustada.

Plekiline on ka kaugushüppekasti kate. Samas laiutas Tavaste käsi, öeldes, et spordikeskus ei oska lindudega midagi ette võtta ja ka linn ei paku abi.

Lindude teemaga tegelev linnavalitsuse keskkonna ja haljastuse peaspetsialist Inga Nõmmik on haiguspuhkusel ja linnasekretär Ene Rink märkis, et kuna parajasti on pesitsusaeg, ei tohi linde püüda ega midagi muud ette võtta. 14. aprillini aitasid varestega võidelda kütid ning küttimine on taas lubatud 16. juulist 1. detsembrini.

Ornitoloog Olav Renno ütles, et looduse vastu ei saa ja ainus võimalus on varesed ära kannatada. «Staadionil peaks olema inimene, kes heakorra eest vastutab. Istmeid tuleb koristada niihästi vareste väljaheidetest kui ka üldiselt, sest õhus on tolmu. Miks peavad staadioni külalised oma tagumikud tolmuseks tegema?» kõneles ta.

Nutikad vargad

Staadionil oma mänge pidava Viljandi Tuleviku jalgpalliklubi tegevjuht Rain Tölpus ütles, et jalgpallureid ei ole varesed häirima hakanud. Staadioni lähedal asuva hosteli Just Rest juhataja Reti Joandi möönis, et linnud kraaksuvad küll, aga ükski klient ei ole selle üle veel kurtnud. «Suuremat lärmi teevad nad varastel hommikutundidel, seega on nad nagu kuke eest,» sõnas ta naerdes.

Viljandi spordikeskuse juhataja Mati Jürisson rääkis, et mullu pesitses staadioni juures vaid üks pesakond ja siis nendega erilist muret ei olnud. Tõsi, nendel olid küljes varga kombed. Nimelt käinud nad poiste jalgpallitreeningute ajal nende kotte puistamas. «Kõik toimus nagu muinasjutus: üks varestest läks koti juurde ja kui teda ära ajama mindi, taandus aeglaselt, teeseldes lonkurit, samal ajal kui teine vares tõmbas kottidest küpsiseid, krõpse ja võileibu ning lahkus saadud saagiga võidukalt,» kirjeldas Jürisson.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles