Erandlikult juba mai lõpul alustas Viljandi tänavaid hooldav firma võitlemist kuuma käes sulavate sõiduteedega, töö jätkus juunis.
Pigi higistavaile tänavaile kulub tonnide jagu liiva (2)
Nagu ütles aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused Lääne regiooni tänavahooldusmeister Janno Laht, ei suuda tema meenutada, et kunagi varem oleks juba maikuus tulnud Viljandi tänavaid liivatada.
Ta märkis, et mais on küll üksjagu lund maha sadanud, aga see on kiiresti sulanud ning tänavad pole seetõttu liivatamist nõudnud. Soojaga pigiseks muutunud katet on meistri mäletamist mööda varem liivatatud juunis, juulis, augustis ja septembris.
Sedapuhku suundusid tänavahooldusmasinad esimest korda tänavaile liiva puistama teisipäeval, 31. mail. Pigi tõrjuti ka 1. juunil ja eile, 2. juunil. Kui aga kahel esimesel päeval kasutati selleks liiva, siis eile võeti appi killustik.
Laht ütles, et kahe esimese päevaga kulus pigitõrjeks 15 tonni liiva. Killustikku võis eile tema hinnangul kuluda 8-9 tonni.
Tahedamaks muutmist vajasid Lahe andmeil Tallinna tänav, Riia maantee, Jakobsoni ja Uus tänav ning mitu ristmikku. Suvise pigitõrje tellib tema sõnul linn, misjärel Eesti Keskkonnateenused hoiab olukorral silma peal ning jätkab tööga kuni vaja.
Laht lisas, et pigi hakkasid välja ajama eeskätt need tänavad, mida oli viimati pinnatud eelmisel aastal. Tänavu kevadel pinnatud tänavatega seda muret pole, välja arvatud mõnel määral kurvides raskemate sõidukite rataste all.
Viljandi linnavalitsuse majandusameti teedespetsialist Heikki Teearu ütles, et kaebusi pigiste tänavate üle linlastelt sedapuhku ei saabunud ning liivatamise initsiatiiv tuli linnalt.
«See on iga-aastane mure, et kuumade ilmadega hakkab tee leemendama. Peame selleks valmis olema, et vajadusel liivatada,» nentis ta.
Teearu ütlemist mööda hakkab asfalttänav pigi välja ajama siis, kui seda on pinnatud. «Kuumaga pigi sulab ja eriti tiheda liiklusega kohtades võib see tõusta killustikust läbi tee peale, sest rehvid liigutavad killustikukive,» selgitas ta. «Pindamisel küll doseeritakse emulsiooni tingimustele vastavalt, aga tee võib ikka higistama hakata. Kui jällegi liiga vähe emulsiooni panna, ei jää killustik kinni.»
Teearu sõnul ei pruugi pigieritus tähendada, et pindamistöö oleks halvasti tehtud, pigem on põhjus kuumas ilmas ja meie teeparandustehnoloogia paratamatuses.
«Kui oleks võimalik igale poole pindamise asemel uus asfaltkate panna, seda pigiprobleemi ei oleks,» lausus ta. «Pindamistööde kvaliteediga oleme rahul. Tänavu oli linn tellinud ka eraldi järelevalvaja, kes pindamistöö ja tulemusega rahule jäi.»