Pärsti vallajuhtide palgatud juristid valmistavad ette dokumente, et kaevata hüvitise saamiseks kohtusse Heimtali mõisa remondiga poole peale jõudnud ehitusfirma. Samal ajal leiab firma, et hüvitist peab maksma hoopis vald.
Pärsti vald valmistub koolimaja pärast kohtulahingut pidama
«Ekspertiis on tehtud ja advokaadid valmistavad ette pabereid, et ehitaja vastu kohtusse pöörduda,» lausus Pärsti vallavanem Erich Palm. Mida ekspertiis täpselt näitab ja millist summat vald kohtu kaudu Heimtali mõisa endiselt ehitajalt, aktsiaseltsilt Remet välja nõuda kavatseb, Palm ei kommenteerinud.
Vald nõuab firmalt ja vastupidi
«Tahame välja nõuda meile tekitatud kahju,» ütles vallavanem. Tema sõnul lähtutakse seejuures printsiibist, et kahjuhüvitise eest peab olema võimalik taastada kahju tekitamisele eelnenud olukord. «See hõlmab ebakvaliteetsest tööst tulenevaid nõudeid ja muid lepingu täitmata jätmisega kaasnevaid kahjusid,» lisas Erich Palm.
Kui vallajuhid on veendunud, et Remet on neile võlgu, siis ehitusfirma on täpselt vastupidisel seisukohal.
Küsimusele, kas Pärsti valla nõudel on alust, vastas Remeti müügidirektor Andres Neemre: «Minu hinnangul ei ole ja olen seisukohal, et Pärsti vald on meile võlgu.»
Raha saamiseks on ehitusfirma esitanud oktoobri lõpul vallale nõude. «Mõistlikku vastust pole me tänaseni saanud,» lausus Neemre. «Sakala» andmetel on Pärsti vald esitanud nõude ka Remetile.
Neemre pole nõus juba tehtud tööde ekspertiisiga, mille vald tellis. «Silma on torganud, et selles on ebatäpsusi ja vigu,» sõnas ta.
Makstud on pool, valmis kolmandik
2008. aasta lõpul sõlmitud lepingu kohaselt pidi aktsiaselts Remet Heimtali mõisa peahoone 1,17 miljoni euro eest korda seadma mullu suveks. Tegelikult jõudis Remet töödega poole peale, enne kui konfliktid tekkisid ja vald ehitusfirma objektilt sisuliselt ära ajas.
Vallavanem Erich Palm pole nõus avaldama, kui palju jõudis Remet ekspertiisi hinnangul tööde kogumahust ära teha. Küll on teada, et vald on firmale maksnud veidi üle 594 000 euro ning õpilaste käsutuses on kolmandik hoonest.
Sügisel korraldas vald uue ehitaja leidmiseks konkursi ning sellel osales kaks ehitusfirmat. Odavaima pakkumise tegi Nordecon, kes lubab muinsuskaitsealuse hoone remondi lõpetada 950 976 euro eest.
See muudaks ehitamise vallale 377 000 euro võrra kallimaks.
Kust vald lisaraha leiab, ei osanud Erich Palm öelda. Ehkki kooliehitus valmib suures osas eurotoetuste abiga, on see summa juba 2008. aastal kindlaks määratud ning kallinemise peab vald ise kinni maksma.
Rahandusministeeriumi andmetel on Pärsti vald Eesti omavalitsuste seas võlakoormuse poolest kümnendal kohal ning on ebatõenäoline, et rahandusministeerium annab vallale loa laenu lisaks võtta.
Valla ja ehitusfirma konflikti tõttu tekkinud seisakus kannatavad aga kõige enam 101 last, kes Raudna koolis õpivad. Kool peab end jagama kahe maja vahel. Algklasside lapsed õpivad vana mõisa remonditud osas. Paraku ei saa nad kasutada remonditud hoone tiiva esimest korrust, sest juba kevadel tungis sinna vesi ning suvel hakkasid ruumid seetõttu hallitama. Koolijuht Eero Metsvahi sõnul on vaja korda tehtud korrust uuesti remontida.
Vanemad lapsed õpivad klassides, mis on ehitatud mõisast mõnisada meetrit eemal kunagisse ringtalli.
2009. aasta algul alanud mõisa ehitus takerdus eelmise aasta algul. Ehitusfirma on varem väitnud, et konflikti põhjus oli suur hulk lisatöid, mille eest vald ei olnud nõus raha juurde maksma. Vallavanem Erich Palm on neid töid nimetanud toona kehtinud lepingu üheks osaks.
Vallajuhid polnud nõus lõpetama Remetiga lepingut kahepoolsel kokkuleppel, vaid tegi seda ühepoolselt.
ARENG
Raudna kooli hoonete rajamine ja remontimine on Heimtali mõisa kompleksis kestnud neli aastat.
• 2008. aasta suvel valmis 3,83 miljoni euro eest ringtalli võimla ja õppehoone.
• 2009. aasta jaanuaris algas mõisa peahoone ehk koolimaja remont, mis pidi maksma 1,17 miljonit eurot.
• 2010. aasta kevadel jäi töö konflikti tõttu seisma.
• Sama aasta sügisel lõpetas Pärsti vald ehitusfirmaga Remet lepingu ühepoolselt. Vald on firmale maksnud 594 000 eurot.
Allikas: «Sakala»