/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/01/12/497612t1h5b7d.jpg)
Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas plaanib Euroopa kontrollikoja endise liikme Maarten Engwirda süüdistuste ümberlükkamiseks kohtusse pöörduda.
Siim Kallas tõrjub süüdistusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siim Kallas teatas oma abi Hanna Hinrikuse vahendusel, et nimetatud süüdistused on laim ning ta mõtleb tõsiselt kohtusse pöörduda. Kallas on ühtlasi öelnud, et Engwirda arvamus ei ole kooskõlas mälestustega, mis temal selle aja jooksul tehtud tööst on säilinud.
Briti päevaleht «Daily Telegraph» kirjutas teisipäeval, et Euroopa kontrollikoja endine liige, 67-aastane hollandlane Maarten Engwirda süüdistab Siim Kallast, nagu oleks too avaldanud survet näidata väärkasutusjuhtumeid tegelikust leebemana.
Viisteist aastat peetud ameti aasta algul maha pannud Engwirda ütles, et väärtegude paljastamiseks ettenähtud Euroopa kontrollikoda on lükanud kalevi alla Euroopa Liidu raha väärtarvitamise juhtumeid.
«Tuli ette nii kriitika leevendamist kui täielikku kõrvaldamist,» kinnitas ta Hollandi ajalehele «Volkskrant».
Euroopa Komisjoni asepresidenti Siim Kallast, kes oli 2004. kuni 2010. aastani vastutav pettusevastaste meetmete võtmise eest ning on praegu Euroopa Liidu transpordivolinik, süüdistatakse uurijaile tugeva surve avaldamises, näitamaks väärkasutusjuhtumite juurdluse käigus selgunut tegelikust leebemana.
Leht kirjutas veel, et Kallas on murdnud kontrollikojaga piike ka rangete raamatupidamisstandardite pärast ning see tähendab, et Euroopa Liidu iga-aastased ülevaated ei ole peegeldanud ühenduse tegelikku olukorda.
Engwirda kirjeldas ühtlasi nii kohtu kui teiste Euroopa Liidu institutsioonide pidevat varjamiskultuuri, mis pole lasknud avalikustada raha väärtarvitamise juhtumite tegelikku ulatust.
«Kõik need väärjuhtumid ei jõudnud kunagi avalikkuse ette Kremli laadi teabe tõttu, mida me esitasime. Kuid see ei parandanud meie mainet mitte üks raas,» sõnas ta.
Endine Hollandi riigikontrolör Engwirda tõi eraldi esile Prantsusmaa suurt survet mätsida kinni kurikuulus 1990. aastate meierei Fléchard ja Euroopa Liidu võiekspordi toetuste väärkasutamise juhtum, kus kõne all olid kümned miljonid frangid.
«Ma ähvardasin astuda uurimise esimehe kohalt tagasi ja teavitada välisilma,» lausus ta.
Suurbritannia Iseseisvuspartei Euroopa Parlamendi liige ja parlamendi eelarvekontrolli komitee liige Marta Andreasen ütles, et temale avaldati tohutut survet varjata euroliidu kulutuste kohta käivat tõde enne Euroopa Komisjoni pearaamatupidaja ametist tagandamist.
Andreaseni ametist vallandamise põhjustas tõsiasi, et ta tuli 2002. aastal avalikkuse ette murega, mille järgi komisjoni raamatupidamine oli nii auklik, et muutis komisjoni haavatavaks pettuse- või väärkasutamise juhtumitest.
«Olin tunnistajaks, kuidas audiitorite käsi väänati iga kord, kui nad üritasid paljastada Euroopa Liidu raamatupidamis- ja kontrollisüsteemide äpardusi. Neile avaldati tohutut survet hoida raamatupidamisalased väärteod vaka all,» kõneles Andreasen. «Kahjuks ei toetanud audiitorid mind, kui lõin selja sirgu, et kaitsta Euroopa maksumaksjat. Minu hinnangul ei ole kontrollikoda sõltumatu ametkond.»